Maria blogi: kardan, et ka laps saab koolis osa sellest kiusust ja pahatahtlikkusest, millest mina omal ajal

Käisime perega väikesel puhkusel Haapsalu kandis, et saada natukeseks kodust eemale ja lootuses, et ranniku ääres on ilm natuke parem kui siin päris mandri sisemuses. Me ei pidanud väga pettuma, sest tegevust leidus nii palju, et ilm kui kõrvaline faktor läks täitsa meelest. Ühtlasi oli tegemist justkui suve lõpetava puhkusega, sest rohkem tänavu kuskile kodust eemale seiklemist pole. Tegelikult üks plaan on käia ära perega ERMis, aga ei ole kindel, kas jõuame seda teha lähiajal või hoopis sügisvaheajal. Koos muutunud ilmadega on tekkinud muudatused ka ellu. Mu hing on murelik, kuna suurem laps alustab kooliteed.

Minu enda kooliaeg oli jube ja ma kardan kõige rohkem seda, et ka laps saab osa sellest kiusust ja pahatahtlikkusest, mille all mina kannatasin. Ma siiralt loodan, et see siiski nii ei lähe. Seega puhkuselt naastes saigi hakatud valmistuma vaikselt kooliks. Väidetavalt pidid koolile kuluma üüratud summad. Mõtlesin siis, et ostan osa asju nüüd ja osa septembris ning muu jooksvalt.

Saigi sõidetud rõõmsalt ühte meie kandi suurimasse kaubanduskeskusesse ja riideid valitud, koolikott ostetud. Pean ütlema, et ma ei saa aru, milleks see nutt ja hala, et esimesse klassi minek on kulukas. Laps on mul iga aasta visanud mõnuga pikkust ja seega on alati tulnud välja vahetada kogu garderoobitäis riideid. Uued püksid, pluusid, joped, kombekad ja jalanõud.

Ka lasteaeda oli vaja sisejalanõusid ja muud. Võib öelda, et erandina pole lasteaeda kunagi vaja olnud mingeid spetsiaalseid spordiriideid, küll aga kooli, ja koolikott tuli samuti osta. Lasteaias on enam-vähem kogu vajalik käsitöökraam olemas olnud, kooli jaoks tuli see ise osta.

Kõik kulud kokku läksid 230 eurot, millest siis 100 moodustas koolikott ja ülejäänud 130 eurot jagunes 99% ulatuses riiete ja jalanõude ning koolikotti minevate asjade vahel. Arvestades seda, et linn toetab koolialguse puhul rahaliselt, siis lõpuks on omakulu siiski alla 200 euro. Saan aru, et kõikidel ei ole võimalik sellist raha välja käia, aga samas on ju pikalt ette teada, et laps kooliteed alustab ning seega on võimalik iga kuu natukene kõrvale panna.

Arvestades seda, et 15 eurot kulus kõiksugu vihikute, värvide, pliiatsite ja muu kraami peale, siis kõik see muu kulu riietele oleks nagunii tulnud teha, sest laps kasvas ka tänavu ligemale seitse sentimeetrit ja seega jäid kapis olevad riided väikseks. Ostmata on vaid külmema aja jope ja talvejalanõud, aga reaalselt nendega üldse ei põle ja ostan selle kraami siis, kui ilm sealmaal.

Mida ma siis 115 euro eest sain? Softshell tuulejope, viis pluusi (pikkade ja lühikeste varrukatega), viis paari pükse, tossud, spordiriided, vahetusjalanõud, sokke ja kindlasti midagi veel, mis kohe ei meenu. Samas need asjad oleks nagunii iga sügis vaja olnud osta, ka lasteaias. Vahel harva olen saanud mõne asja mõnelt tuttavalt, sageli skoorin asju teiselt ringilt, aga seekord kasutasin võimalust ning võtsin aega ja käisime läbi kõik allahindlused. Osades poodides oli ka allahindlusel allahindlus, seega sai mõne 10 eurot maksva asja alla 2 euroga.

Kui ikka viitsida valida ja otsida, siis saab lapse kooli saata väga mõistliku raha eest. Ka mina oleks võinud ju lasta lapsel odavama koolikoti valida ja siis oleks linnalt saadud raha ka oma rahakotipanust veelgi vähendanud. Samamoodi tean, et poode ei panda jäädavalt kinni, kui laps kooli läheb, ehk koolikoti võib skoorida väga hea hinnaga just sel ajal, kui enamusel juba asjad ostetud. Olen lugenud, et nii mõnigi vanem on saanud uue ja vägeva koti lapsele alla 20 euroga.