Ergonoom annab nõu, mida silmas pidada, et luua koju koolilapse tervist toetav õppimiskoht

Ergonoom ja Ergoway juhataja Triinu Sirge rõhutab, et igas eas lapse puhul on oluline, et õppimiskoht vastaks tema kehapikkusele. Et lapse kasvades ei tekiks vajadust vahetada välja kogu mööblit või muuta õppimiskohta, tuleks valida reguleeritav komplekt.

Aeg, mil arvutist saab lapse jaoks oluline ese nii koolitöös kui vabal ajal, saabub samuti ruttu ja kui on soov mööblit kasutada pikka aega, peaks algusest peale arvestama, et ruumi oleks ka arvutile.

Laps peab end õppimiskohas hästi tundma

Sirge sõnul tasuks õppimiskohta kujundades silmas pidada, et laps peab tundma ennast seal hästi. Tal peab olema mugav ja õppimiskoht peab toetama tema tervist, sest lapsed harjuvad ebatervislike kehaasenditega kiiresti.

“Kui olemasolev mööbel on reguleeritav, siis tõstke see lapse kasvades kõrgemaks. Võimaluse korral võiks ka lapse enda käest arvamust küsida - võib-olla motiveerib teda laua taga töötama hoopis istumispall,” soovitab ta.

Ergonoomika aitab kohandada õppimiskohti erivanuses lastele, sest kõik on reguleeritav. “Kui valida üks reguleeritav käetoetusega laud ja sadultool, saavad seda kasutada nii laps, kes õpib teises klassis kui ka laps, kes õpib kaheksandas. Köögilaua taha saab samuti sättida mõnusa koha, näiteks lisada sirge lõikega laua ette käetoe ja panna selja taha padi nimmeosa toetuseks,” pakub Sirge lahendusi, kui peres on erivanuses lapsi.

Kui lapsi on peres mitu ja nad peavad jagama lisaks toale ka õppimiskohta, tuleks olukorrale läheneda leidlikumalt. Ergonoomika põhimõtteid järgides saab paremaid tingimusi luua ka soodsamate abivahenditega ning nende abil luua õppimiskohad lisaks teiste laudade taha või isegi reisil olles. Samad universaalsed põhimõtted kehtivad nii laste kui täiskasvanute puhul, sest meie kehad vajavad toetust ühtviisi.

Õppimis- ja töökoha loomisel kodustes tingimustes pea silmas:

Koolilaud

peaks olema piisavalt suure pinnaga, et mahutada kõik vajalikud töövahendid töövihikutest ja kirjatarvetest arvutini. Ruumi peab jääma ka kätele, et käsi oleks võimalik lauale toetada – see aitab hoiduda pingetest õlavöötmes, mis raske koolikoti kandmise tõttu on niigi suure koormuse all. Ideaalne koolilaud on reguleeritava kõrgusega, kuid kui see võimalus puudub, tuleks leida õige istumiskõrgus ja teha sagedamini sirutuspause.

Tooli

valides pidage silmas laua kõrgust. Kui lauda ei saa reguleerida, on tooli reguleeritavus eriti oluline. Muidu tekib olukord, kus esialgu laps lauani ei küündi, on pidevas ülesirutuses ja hiljem kasvades peab alla laua kohale kummarduma ning kehaasend on jällegi ebaloomulik. Tooli kõrgus peaks olema selline, et käed toetuvad küünarnukist vabas asendis lauale. Sellises asendis ei pruugi väiksematel lastel jalad maha ulatuda, kuid võimalus on jalgade alla asetada jalatugi, et tekiks toestus täistallaga. Seljatoega tooli puhul on kõige olulisem nimmeosa toestus – kui see puudub, sättige selja taha padi või spetsiaalne seljatugi.

Valgustus

Valgustus

– kui asetad kooli- või töölaua akna juurde, siis peaks loomulik valgus langema vasakult, kui laps on paremakäeline ja paremalt, kui ta on vasakukäeline. Lisaks väljast tulevale valgusele vajab koolilaps kindlasti õppetööks lauavalgustit. Paljudes kodudes on laevalgusti ruumi keskel, kuid töölaud asub akna all või seina lähedal. Niimoodi langeb kunstvalgus laua ääres istujale selja tagant või kui laual on arvuti, heidab see töölauale varju aknast tuleva valguse tõttu. Seetõttu annabki laualamp vajaliku lisavalgustuse töölaual, et õppimine, lugemine ja joonistamine ei tooks endaga kaasa peavalusid, silmade ülekoormust või rühivigasid. Vältida tuleks ka üle- ja alavalgustamist, mis on mõlemad silmadele ebamugavad äärmused. Ergonoomilised laualambid on tavaliste laualampidega praktiliselt samas hinnaklassis, kuid on värelusvabad, nende valgustugevust ja värvsustemperatuuri on võimalik reguleerida.

Arvutiga

töötades peaks nii süle- kui lauaarvuti puhul ekraan asetsema silmade kõrgusel. Ka sülearvutiga töötades tuleks kasutada arvutihiirt ja klaviatuuri, sest sülearvuti ekraan asetseb kasutajale liiga lähedal ning pikka aega puutepaneeli kasutades pannakse alus randmeprobleemidele.