22.08.2021, 12:00
Miks lasteaia ja kooli algus nii hirmutavad on ning kuidas sellega toime tulla?
Miks igasugused üleminekud - isegi need, mis traditsiooniliselt rõõmsad on - näiteks lapsesaamine, lasteaeda minemine, ülikooli lõpetamine või uuel töökohal alustamine meis sellist kõhus keeravat ärevust tekitavad?

Foto on illustreeriv
FOTO:
Ükskõik, kas tegemist on piduliku, traagilise või igapäevase üleminekuperioodiga, ei pane me esialgu nende hetkede emotsionaalset mõju tähelegi. Kuni ühel hetkel need emotsioonid meis plahvatavad. Me võime küll möönda, et jah, tegemist on tavalisest pingelisema ajaga, kuid sageli me seda teadmist ei adresseeri. Alles siis, kui toimub suurem plahvatus, mõistame, kui stressis me tegelikult elumuutuse tõttu olnud oleme.
Ärevus tekib sageli ajal, mil tunneme end ebakindlana. Kui muutused on käimas, siis hoolimata sellest, kui palju me neid teadvustame, tunnetab meie keha seda ometi. Meie füsioloogilised reageerimissüsteemid ei tee suurt vahet reaalse ja potentsiaalse ohu vahel. Kesknärvisüsteemi silmis on see kõik ühesugune ärevus. Evolutsioon on selliste mehhanismide eest hoolitsenud, et me ellu jääksime.
Kuidas peaksime käituma?
Ära ignoreeri ärevust! Kui sina või su laps elumuutuste perioodil millegi peale plahvatate või ebaratsionaalselt käitute, siis kõige olulisem on hetkeks aeg maha võtta ja rahulikult sisse-välja hingata. Mõelge, kas see on tõesti lihtsalt igapäevane stress? Või on see häirekell, mis palub teil rahuldada teatud unarusse jäänud vajadusi, mille eest tuleks hoolitseda, enne kui need valjemaks muutuvad ja neid peaaegu võimatu hallata on? Küsige endalt, mida sina või su lähedased praegu vajate, et end taas turvaliselt ja mugavalt tunda.
Selle asemel, et ennatlikele järeldustele hüpata või oma ebamugavaid tundeid ignoreerida, lootuses, et need kaovad iseenesest, muutke oma vaatenurka. Selge on see, et igasugused muutused on hirmutavad. See on loomulik, normaalne inimese reaktsioon ja seda tasub endale tunnistada. Kui see on tehtud, ei pruugi kõik hädad õhku haihtuda, kuid teil on nüansirikkam ja täpsem arusaam, mis toimub tunnete taga. See aitab teil oma tundeid adresseerida ja emotsioonidega paremini toime tulla.
Allikas: psychologytoday.com
Soovitame Sulle
Sisuturundus