Ema: tänapäeval on lapsesaamisest ja imikuga ümberkäimisest tehtud maailmatuma suursündmus!

"Ma soovin, et kogu selle jutu juures, et emapiim on lapsele kõige tähtsam ja et imetamisega saab iga ema hakkama, kui vaid pingutab, oleks üks nõustaja mulle kordki mõista andnud, et iga naise jaoks on kuskil piir ja sellest piirist edasi on okei loobuda," võtab oma pika ja valusa loo kokku Tiina. Oma arvamus selle levinud väljakutse osas on ka Sirlil (nimi muudetud).

Julgen ka natuke arvamust avaldada. Tänapäeval on lapsesaamisest ja imikuga ümerkäimisest tehtud selline maailmatuma suursündmus, mille taolist varem nähtudki pole. Loomulikult on iga lapse sünd eriline ja kordumatu sündmus tema vanematele, kuid killuke tervet mõistust ja "loomulikku kõhutunnet" tuleks siinkohal ainult kasuks. Lapse sünd on elu loomulik osa ja nii tuleks seda ka võtta!

Praegu kipub nii olema, et iga viiksu, luksu ja punnikese peale minnakse kohe pöördesse. Emad jooksevad nii, et jalad rakkus, süüa ei saa, magada ei saa, ise stressis, laps samuti.

Lapsed on väga erinevad - ütlen seda omast kogemusest. Üks magas tundide kaupa nagu nott, ainult tagumik pidi kuiv ja kõht täis olema. Oli võimeline juba sünnist alates tassitäie korraga ära sööma. Teine samas virises ja niheles kogu aeg, rahul oli ainult süles. Ja süüa tahtis ka iga tunni järel vaid neljandiku tassist.

Kogu selle jutujoru lõpetuseks tahan öelda, et laps kohaneb pere elurütmiga väga hästi, kui tal lastakse seda teha. Ülereageerimine ja -hoolitsemine ei too kellelegi kasu. Vastsündinud titad on vintsked tegelased.