Pahane ema: kui ma kutsun oma lapse sünnipäevapeole sinu lapse, siis see ei tähenda, et tema õed-vennad on samuti oodatud

Kui ma kutsun oma lapse sünnipäevale tema koolikaaslase, siis vabandage väga, minu jaoks ei ole vastuvõetav, et kutsutuga tuleb kaasa ka tema väike õde või vend, või jumal hoidku – mõlemad!

Ent tundub, et nii ei arva väga paljud emad, kellel on mitu väikese vanusevahega last. Kas tõepoolest on normaalne, et kutsutud lapsega sokutatakse sujuvalt oma teisedki järeltulijad kaasa? Minu jaoks on see umbes sama nagu see, et kui mina olen sünnipäevale kutsutud, siis lähen koos oma õega.

Eriti teravalt riivab selline nahaalsus praegu, mil niigi tuleb hoolikalt valida ja kokku lugeda, keda kutsuda ja keda mitte. Kindlasti pole praegu võimalik kutsuda kõiki, keda tahaks. Seda enam on häbematu oma lapsi Gregoriuse kalendrist tingitud "lastehoidu" sokutada. Lubage lisada, et tihti leiab selline arrogantne käitumisviis aset ette hoiatamata või suisa vastuvaidlemist mittesallival toonil teavitades.

Eriti "meeldiv" on muidugi, kui mudilased visatakse ukse vahelt sisse ja ise lahkutakse, enne kui võõrustaja jõuab silmagi pilgutada. Ehk siis sünnipäevalapse vanemad peavad lisaks muudele korralduslikele asjadele tegelema ka näiteks sellega, et seda teistest palju väiksemat tegelast kuskilt alla ei lükataks või katki ei astutaks.

Möödunud nädalavahetusel toimus minu enda lapse hoolikalt planeeritud sünnipäev – vaagisime, keda kutsuda, keda mitte, et seltskond väiksena hoida. Koroonanäitajad tõstavad ju jõudsalt pead, samas on hetkel ilmselt kõigi vanemate suur soov, et lapsed sügisel kenasti lasteaeda ja kooli saaks minna.

Üks ema küll küsis luba, et kas tema lapse väiksem õde võiks samuti peole tulla, ent paraku olin sunnitud ütlema, et see ei ole praeguses olukorras võimalik, kuna väiksesse majapidamisse lihtsalt ei mahu rohkem külalisi. Oleks tavaline aeg, siis oleksime isegi rõõmuga suurema peo kuskil kodust väljas korraldanud, ent meil kõigil on tulnud käesoleval ajal paljust loobuda ja paindlik olla.

Kujutate pilti, et sünnipäevale kutsutu õekesel oli sellest suur trauma olnud, milles mina muidugi süüdi olen. See ema lihtsalt ei suhtle minuga enam. Kusjuures ta elab meiega samas kortermajas ja võiks mõista, kui kitsukesed kodud meil siin on. Eile mind eemalt silmates ta isegi ei viibanud mulle tervituseks!

Mul on kahju lastest, kes tahavad oma vanemate õdede-vendade tegemistes osaleda ja see alati võimalik pole. Kuid sotsiaalseid tavasid ja seda, et kutse on mõeldud ühele, peaksid vanemad ikka ise oma lastele suutma serveerida. Mina küll võõraste laste pahameelepuhangute eest vastutust ei saa võtta!