Lapsele ja vanemale mõeldud suhtluspäevik aitab peres usalduslikumat ja tähenduslikumat suhet luua

Kvaliteetsed peresuhted on õnne valem, ent tihti on keeruline neid sellistena hoida ja kiires elutempos koos väärtuslikult aega veeta. Meaningful Talks'il on ilmunud suhtluspäevik “Minu lapse hingeelu”, mis on mõeldud lapsele ja tema vanemale. Päevikust leiab küsimused, mis loovad avatud ja usaldusliku suhte. Lastele meeldivad eriti päeviku lõpust leitavad emotsioonikleepsud ja enda väljendamine joonistamise kaudu.

Suhtluspäevik on lihtne vahend, mille abil lapsega parem ja teadlikum side luua. See aitab lapsele loovalt läheneda, küsides temalt küsimusi, mis julgustavad teda end erinevatel teemadel avama. Seejärel vastad ka ise nendele küsimustele, sest vanemapoolne eneseavamine saadab lapsele signaali, et selles ühises hetkes on turvaline oma mõtteid, tundeid ja kogemusi jagada.

Võimalus kujutada

Koos joonistamine on loov ja rahustav tegevus mõlema jaoks. Kaasautor Kristi Jõeorg ütleb, et joonistamine on lapse jaoks üheks esmaseks eneseväljendusviisiks. See on spontaanne tegevus – mäng, põgenemine ja samal ajal vabadus, mis võimaldab väljendada oma soove, hirme ja tundeid. Nii saab laps laadida paberile enda sisemaailma. See on tema jaoks vabastav ja arendav.

Päevikut saab hakata kasutama kohe, kui lapsega on võimalik rääkida ja arutelu pidada. “Me loome oma tuleviku täna ja see, milliseks meie elu kujuneb või lapsed sirguvad, on tänase peegeldus,” ütlevad autorid Kristi Jõeorg ja Lilian Promet.

Võimalus mõtestada

Kirjutamise kaudu mõtestad kõike seda, mis on juhtunud nii sinu kui lapsega. Kui see üles kirjutada, suudad näha tegevuste taha ja neile tähenduse anda. Sa mõtled ja tuletad meelde. Hiljem on tohutult huvitav lugeda ja vaadata, mida olete teinud ja kogenud. Läbi tegevuste ja kogemuste tekib lapsel ka suurem side oma päritolu ja juurtega, mis on väga oluline turvalise kodutunde loomiseks.

Samuti annab päevik täiskasvanule võimaluse peegeldada lapse tundeid ja päeva jooksul läbielatud sündmusi, mis loob turvalise ruumi lapsele eneseavamiseks. Lapsevanem kuulab lapse ära ja püüab võimalikult täpselt just lapse sõnadega neid tundeid tagasi peegeldada. Kasutades lapse enda sõnu, näeb laps, et teda kuulatakse ja mõistetakse ning tal tekib seeläbi turvalisem tunne.

Pärast tunnete peegeldamist küsib lapsevanem, kas ma sain sinust õigesti aru, kas sa tunned ennast niimoodi. Selle tegevuse eesmärk on läbi kohalolu ja avatud keskkonna lubada lapsel kogeda tegelikke mõtteid ja emotsioone. Selle kaudu oskavad lapsed tulevikus oma emotsioone paremini mõtestada ja käitumise osas teadlikumad olla.