HEA TEADA | Lapse areng esimesel kolmel eluaastal. Mis ajaks peaks mida oskama? Millal tuleks otsida abi?

Esimesed kolm eluaastat on lapse arengus väga olulise tähtsusega, kuna just siis pannakse alus nii lapse liigutuslikule kui ka vaimsele arengule. Millal on aga põhjust muretsemiseks ja tuleks otsida abi füsio- või tegevusterapeudilt?

Ükskõik kui väga me seda ka teinekord ei tahaks, ei arene kõik lapsed ühes tempos ega peagi. Seda enam on aga lapsevanematel teinekord keeruline lõpuni mõista, millal oleks õige aeg abi otsida. Liiatigi, kui internetist leiab kõiksugu materjali ning tutvusringkonnaski kiputakse end ja üksteise lapsi teinekord asjatult omavahel võrdlema.

Õnneks on arstidel ja füsioterapeutidel lapse arengu jälgimiseks ja suunamiseks omad kindlad arenguetapid, millest juhinduda. Vaatame kohe samm-sammult, vanus vanuse haaval järele. Kui lapsevanem on kursis lapse arenguetappidega, oskab ta ka ise oma lapse arengut paremini toetada ja vajadusel õigel ajal spetsialisti poole pöörduda.

LAPSE ESIMESED KUUD

Lapse esimestel elukuudel tuleks füsioterapeudi vastuvõtule pöörduda siis, kui:
• beebi kehatüvi on asümmeetriline, laps eelistab vaadata ainult ühele kehapoolele või ei suuda hoida pead keskjoonel;
• beebi ei suuda säilitada kõhuliasendit (tema õlavööde on kas liiga nõrk, mistõttu vajuvad käed laiali, või liiga pinges, nii et käed teevad „lennukit”). Vähene kõhuliasendis olemine mõjutab hiljem omakorda lapse rühti, kuna lülisamba füsioloogilised kõverused jäävad normaalselt välja arenemata. Lapse õlavööde jääb nõrgaks ning ta ei suuda ennast edaspidi neljakäpuli asendisse lükata ja käputama hakata. Hiljem, kiire kasvu perioodil võib tekkida lameselgsus ja rühihäire.

MILLAL PEAKS MIDA OSKAMA?

• Pööramine seljalt kõhule ja tagasi

Beebid peaksid hakkama pöörama seljalt kõhule hiljemalt kuuendaks elukuuks. Kui pööramine ei taha tulla või beebi ei näita neljandal elukuul küljele pööramise vastu üldse huvi üles, tuleks konsulteerida füsioterapeudiga. Kõhult tagasi seljale hakkavad beebid pöörama umbes kuuendal-seitsmendal elukuul.

• Liikumine kõhuli ja neljakäpuli

Viiendal elukuul hakkab beebi liikuma ümber oma telje.

Kuuendal elukuul peaks beebi suutma lükata ennast sirgetele kätele ja hakata liikuma tagurpidi. Samuti püüavad nad selili asendis oma varbaid ja mängivad nendega. See näitab, kui hea liikuvus on vaagnavöötmes ja kui tugevad on kõhulihased.

Seitsmes-kaheksas elukuu on laste koordineeritud liikumise algus, algab vahelduva liigutusega roomamine ja siis käputamine. Kui beebi roomab pikalt ainult ühe kehapoolega, siis arenevad tema ühe kehapoole lihased tugevamaks, mis võib hiljem hakata mõjutama lapse hea rühi arengut. Käputamise vahelejäämine mõjutab lapse koordinatsiooni kujunemist – nii ei saa piisavalt areneda lapse lülisamba füsioloogilised kumerused, mis võib hiljem vähese kehalise aktiivsuse või valesti valitud treeningkoormuse korral viia rühihäireteni (skolioos, küfoos, lordoos). Samuti jäävad siis lapse kehatüvelihased nõrgaks ning ei saa hästi areneda silma-käe koordinatsioon.

• Istumine

8.–9. elukuul, kui beebi on käputamise selgeks saanud ja tema kehatüvelihased on juba nii tugevad, et jõuavad ennast ise istuma lükata, ongi käes kaua oodatud istumisaeg. Siin tuleb jälgida, et laps lükkaks ennast istuma läbi külgiste ja istuks jalad ees.

Kui laps kasutab ainult W-istet (W-iste on istumisasend, kus lapse jalad on põlvest painutatud ja pepu toetub maha kahe jala vahele – toim), näitab see lapse kehatüvelihaste nõrkust – ta ei suuda lükata ennast üle õla jalad ette istuma. Ainult W-istes istumine ei mõjuta üksnes lapse rühti ja kõnnimustrit, vaid ka siseelundeid. W-istes istudes on lapse õlad ette vajunud ja selg kühmus, mis omakorda mõjutab hingamislihaste ja kopsude tööd.

• Seismistasakaal, kõndimine

Hiljemalt 11-kuuselt peaks laps tõusma toe najal püsti ja hakkama tegema külgsamme.
Tavaliselt hakkavad lapsed iseseisvalt kõndima 1–1,2-aastaselt

Iseseisev kõndimine peaks tulema hiljemalt 1,5-aastaselt. Füsioterapeudi vastuvõtule peaks pöörduma, kui laps seisab enamik aega kikivarvul, ei leia seismistasakaalu või liigub edasi põlvedel.

Vanuses 18 kuni 24 kuud hakkab laps viskama seistes palli, tegema esimesi jooksusamme, istub sirge seljaga jalad ees ja kummardab, et võtta maast asju.

Vanuses 2–3 aastat laps:
• kõnnib iseseisvalt treppidel, kasutades juurdevõtusammu;
• hüppab kaks jalga koos, tõuseb päkkseisu, kükitab täistallal;
• hüppab alla umbes 20 cm kõrguselt aluselt.

Füsioterapeudi vastuvõtule võiks pöörduda siis, kui laps kõnnib varbad tugevalt sissepoole pööratud ning komistab ja kukub sageli.

Arengu toetamiseks on kasulikud ka beebide ja väikelaste rühmatunnid

Juhul kui lapsel ei ole otseselt individuaalset füsioteraapiat vaja, aga vanemad siiski soovivad oma lapse arengut jälgida ning seda aktiivselt toetada, toimuvad Babysportis beebide ja väikelaste rühmatunnid, kus füsioterapeudi juhendamisel ja valvsa pilgu all saavad beebid omandada uusi oskusi ning emmed-issid häid nippe. Rühmatunnis on tähtsal kohal ka sotsiaalsete oskuste omandamine.

Millal otsida abi tegevusterapeudilt?

Tegevusterapeudi poole võiks pöörduda siis, kui lapse käeline tegevus või silma-käe koordinatsioon on nõrk. Ta ei oska või ei suuda käsitseda mänguasju, näputoitu. Samuti nõustavad Babysporti terapeudid kõne-eelse arengu teemal – näiteks kui beebi laliseb vähe, puuduvad silbid kõnes või on raske leida beebiga pilkkontakti.

Babysportil on kolm keskust: Tallinnas Ülemiste Tervisemajas ja Kotka Tervisemajas ning Tartus Annelinna Tervisekeskuses.