Teeni välja lapse usaldus isegi siis, kui sa tema tegu heaks ei kiida

Lapsed ja noored vajavad meie igakülgset tuge, vaimset mõistmist ja nende jaoks päriselt olemas olemist. Vanemluskursuse Meaningful Talks suhtluspäevik “Minu lapse hingeelu” selgitab, kuidas suhtlemine on praeguse ühiskonna suurimaid väljakutseid. Me kõik ihkame harmoonilisi ja õnnelikke lähisuhteid, ent teame suurepäraselt, kui raske on seda saavutada. "Minu lapse hingeelu" üks kaasautoritest Kristi Jõeorg on seisukohal, et lapsel tekib vanema vastu usaldus siis, kui ta näeb, et saab ennast hukkamõistu kartmata väljendada. Mida aga teha, kui laps vanemat usaldama ei kipu? Kuidas taastada usaldav suhtlus ning toetada last ka siis, kui sa tema tegu heaks ei kiida?

On normaalne, et vanem ei kiida heaks kõiki lapse tegusid, ent selleks, et laps usaldaks ning julgeks vanemale kõike rääkida, tuleb kasuks toetav vestlus. Kaks olulist küsimust, mida peaks kindlasti lapselt küsima, on:

• Mida teeksid teinekord teisti?

• Mis sa ise arvad, mis oli selle käitumise juures taunitavat?

Enda emotsioonide suhtes peaks lapsega olema võimalikult läbipaistev – kui oled lapsega pahandanud, tuleks selgitada, mis sinus pahameelt tekitas ning vajadusel ka vabandada. Oluline on kuulata ja päriselt kohal olla. Alati võib küsida lisaküsimusi, ent tähtis on mõtestada lapse öeldut ning enda hinnangud kõrvale jätta. Tasub ka meenutada lapsele regulaarselt, et oled tema jaoks alati olemas. “Selgita, et mis iganes ka ei juhtuks, on ta alati sinu juurde oodatud. Kui laps tuleb oma murega, tuleb tõesti last kuulata, mõista ja koos olukorrale toetav lahendus leida. Kindlasti ei tasu siin lapse pöördumise peale lapsega kurjustada või manitsema hakata, see on viimane asi, mida teha usalduse loomise juures,” rõhutab Jõeorg.

Et laps saaks aru, et sa teda mõistad, tasub teda peegeldada. Selleks kasuta lapse sõnu ja küsi, kas sa said tema mõttest õigesti aru. Näiteks võiks kindlasti küsida:

• “Mis on see, mida sa vajad, aga hetkel minult ei saa?

• Mida sa vajaksid minult rohkem?

Väiksema lapse käest, kes juba ka räägib, saad küsida, mida ta sinuga koos teha tahaks ja mille tegemine koos sinuga teda tõeliselt rõõmsaks teeb? See täidab lapse emotsionaalset tassi. Alati peaks ka küsima lapse arvamust ning seda austama. Kui sul on eriarvamus, arutlege selle üle, mille alusel kellegi arvamus on kujunenud. Nii tekib sügavam mõistmine. Igas peres on paratamatult oma reeglid. Jõeorg soovitab aga reeglite asemel sõlmida kokkulepped, kus mõlemal on oma sõnaõigus ning mis on kahe osapoole poolt mõtestatud.

Kui teema sulle huvi pakub ja tahaksid rohkem teada, osale 18.septembril Kristi Jõeoru ja Lilian Prometi korraldatud tasuta virutaalkonverentsil lapsevanematele ja õpetajatele “Suhete mõjust lapse arengule”, kuhu on kutsutud oma ala tippspetsialistid ja arvamusliidrid. Ürituse kohta saab lähemalt lugeda SIIT.