Katrini rasedus kulges täiesti tavapäraselt ning ämmaemand millegi pärast muret ei tundnud. “Kui täis oli tiksunud 41 nädalat ning paar päeva peale, ilmnesid esimesed valud ning lasin mehel end haiglasse sõidutada,” meenutab ta. Kuna KTG-aparaat ei näidanud Katrinil mingit märki aktiivsest sünnitegevusest, palus Katrin luba koju tagasi minna. „Ega nad eriti hästi tahtnud lasta, kuna avatust oli juba paar sentimeetrit ning näriv valu ei andnud asu, aga minema mind siiski lasti," meenutab ta öist kojutulekut.

"Ühel hetkel, kui tahtsin tualetti minna, tundsin, et midagi tilgub ning valud läksid ühtäkki nii suureks, et jõudsin vaevu voodisse pikali heita, kui juba tuligi esimene press