Pea vastu, see mure möödub

Seekordses ajakirjanumbris toome esile suurepärased õpetajad, lasteaia omad. Tunnen, et need õrnad ja suure südamega inimesed vajavad õpetajate päeval rohkem märkamist ja tunnustamist. Aitavad ju just nemad meil suunduda oma igapäevatoimetuste juurde, pakuvad pikkadel tööpäevadel meie põnnidele mängulusti ning annavad meile kindlust, mida lapsi neile jättes vajame.

Avameelses kaaneloos (lk 24) tunnistab Keit Pentus-Rosimannus, et kuigi tilluke Iti Loretta oli kaua oodatud, pakub uus elukorraldus värsketele vanematele parasjagu tegemist ning hullust keset töö- ja pereelu pingpongi. “Ma ei ole mingi superinimene. Olen samasuguste mõtete ja muredega pisikese tütre ema nagu tuhanded teisedki.” Usun, et selline tunnistus ei saanud talle kerge olla, ent olen tänulik, et ta need sõnad välja ütles.