3-aastaselt traagilises õnnetuses venna kaotanud noor naine: olin 10-11-aastane, kui mõtlesin esimest korda, et tahaksin talle järele minna

„Ma vaatasin alati kella, kui vend oli koolist tulemas. Ema küsis, et mis sa vaatad. Vastasin, et ootan venda. Mõni hetk hiljem ema nuttis ja ütles, et vend läks paradiisi. Ma ei saanud sellest siis aru. Mitu päeva hiljem sain aru, et venda ei tule enam,“ kirjeldab naine toimunut nii, nagu tema sellest tol ajal aru sai. Sellest alates jäi tüdruk igal õhtul nuttes magama, kuna kartis, et taas võib juhtuda midagi halba.
Raskeid hetki on Triin-Mary elus olnud veelgi — ta on kogenud mitu korda suitsiidileina ja olnud koolikiusu ohver. See kõik on mõjunud tema vaimsele tervisele, viinud ta depressiooni ja enesevigastamiseni. „Olin 10-11-aastane, kui mõtlesin esimest korda, et võiksin vennale järele minna,“ kirjeldab Triin-Mary esimesi suitsiidimõtteid.
„Vaimne tervis on nagu füüsiline tervis. Sellega tuleks tegeleda samamoodi nagu tegeleme füüsilise tervisega. Kui mulle oleks väiksena räägitud, et abi on ju olemas, mine ja küsi, poleks asjad nii kaugele läinud,“ arvab noor naine, kes nüüdseks ei tegele mitte ainult enda vaimse tervisega, vaid on ka vaimse tervise lektor ja Noorte Vaimse Tervise Liikumine liige. „Minu lugu võib päästa kellegi elu,“ loodab Triin-Mary. Kuna oktoober on vaimse tervise kuu, on Triin-Maryl rohkelt teavitustööd teha.
Kuula rohkem Pere ja Kodu uuest podcastist!