Kellele jääb tütar, kelle juurde kolib poeg: mis saab lastest, kui vanemad on otsustanud lahku minna?
„Lahkuminekuga, tegelikult ju kogu suhtega, kaasnevad väga tugevad tunded ja emotsioonid. Ning just lahkuminekul on tavaks, et need emotsioonid ei liigu enam ühiselt ja samas suunas, vaid vastassuunas ja risti. Küsimus ongi selles, et kuidas me nende emotsioonidega hakkama saame, ja just seda hakkamasaamist tuleb õppida,” mainib konfliktinõustaja Tarvo Tendal ning lisab, et suurimaks kannatajaks sellistes lahkuminekusõdades on enamasti lapsed.
Vanemad saavad küll aru, et laste nimel oleks vaja teha koostööd, matta sõjakirves, kuid emotsioonid on maailma selgeks nägemiseks liiga tugevad. „Siit tekib nõiaring, kus paljuski ei ole enam oluline, mille pärast tegelikult vaieldakse või sõditakse, sest mõlemad pooled on saanud haiget ja soovivad vastaspoolele samas mahus vastata. Kuna mõlemad pooled on saanud kannatada, siis järele anda on väga raske,” lisab Tendal.
Koolis ei õpetata oskuseid, kuidas tulla toime oma emotsioonidega erinevates situatsioonides, kaasa arvatud pere lagunemisel, lisab Sotsiaalkindlustusameti perelepituse teenusejuht Ann Lind-Liiberg. „Lisaks sellele, et ei osata emotsioone käsitleda, siis võetakse ka lapsed appi vahenditena, et oma endise mehe või naisega seda „sõda” pidada. Läbi laste üritatakse näidata, kui hea on üks vanem ja kui halb on teine, kuid see, mis lastele tegelikult peaks hea olema, jääb tagaplaanile,” mainib Lind-Liiberg.
Saates andsid lahkuminevatele lapsevanematele suhtenõu Sotsiaalkindlustusameti perelepituse teenusejuht Ann Lind-Liiberg ning perelepitaja ja konfliktinõustaja Tarvo Tendal. Saadet juhtis ajakirjanik Maris Järva.
Kuula pikemalt Pere ja Kodu uuest podcast’ist!