Tuleohutustsoonist lahkumise puhul on Roosi sõnul äärmiselt oluline jälgida märke. "Oleme nendega nii harjunud, et neid ei märkagi. Aga rohelised, noolekese ja jooksva inimesega evakuatsioonimärgid on need, mida peab jälgima, mitte liikuma tuldud teed tagasi või liikuda koos massiga. Lastele tuleb selgitada signaalide ja märkide tähendust ja õpetada, kuidas nende järgi liikuda," õpetab Roos.

Vali eakohane vestlus

Kui koolilaste puhul teeb teavitustöö suuresti ära kool, siis pere võiks neid teadmisi omalt poolt toetada, valides eakohased selgitused. "Ohust rääkimine ei tohi olla hirmutav. Miks mitte üheskoos poes käies küsida lapselt, kas ta märkab rohelist evakuatsioonitee märki ja üheskoos loendada, mitu sellist märki näiteks kaubanduskeskusest leitakse," kõlab nõuanne.

Vanemate laste puhul on oluline juba sisuline selgitustöö – miks on oluline isegi paanika olukorras kahelda selles, mida mass ümberringi teeb, märgata ise evakuatsioonimärke ja hakata evakueeruma isegi siis, kui teised seda veel ei tee. "Massil võib muidugi õigus olla, aga alati tasub ise olukorda hinnata," tõdeb Roos.

"Lapsevanematena saame oma lapsi kaitsta ka koostöös kooliga. Koolilt tasub uurida, kas ja millal evakuatsiooniõppusi korraldatakse, kas tuleohutuse süsteeme (tuletuvastuse, alarmeerimise ja evakuatsiooni süsteeme) kontrollitakse, kas evakuatsiooniteed on läbitavad ja valgustatud. Koolipidaja peab tuleohutuse tagama, kuid kahjuks näitab värske Päästeameti statistika, et kontrollitud koolidest 66 protsendil oli tuleohutusega seoses vajakajäämisi. Mõistetavalt Päästeamet igasse kooli ei jõua, seega tasub ise uurida," soovitab Roos.