Kuigi minu kaks esimest last sündisid 37. rasedusnädalal preeklampsia tõttu esilekutsumisega, ei olnud ma valmis selleks, et kolmas beebi tahab omaalgatuslikult kõhust varem välja kolida ja et ta tuleb sellise tempoga.

Tähtajani oli kolm nädalat, kui mul 2. augusti õhtul kella kümne paiku algasid kerged valud, mida pidasin libatuhudeks. Läksin siiski ITK valvetuppa, sest tuhude vahe oli 5–6 minutit. Ämmaemand pani mulle 20 minutiks KTG-aparaadi külge ja selle aja jooksul tundsin mitut valuhoogu, nii et olin väga üllatunud, kui ämmaemand teatas, et masin ühtegi kokkutõmmet ei tuvastanud. No ju siis on valehäire, mõtlesin