2015. aasta sügisel avasid uksed Jõhvi gümnaasium, Pärnu Koidula gümnaasium, Tartu Tamme gümnaasium ja Võru gümnaasium. 2016. aasta sügisel alustasid õppetööd Põlva gümnaasium, Valga gümnaasium ning Hiiumaa gümnaasium, 2018. aastal Rapla gümnaasium, Paide gümnaasium ja Viimsi gümnaasium, 2019. aastal Kohtla-Järve gümnaasium.

Sel aastal avati õppuritele Saaremaa gümnaasium ja Tabasalu gümnaasium. Kokkulepete kohaselt alustavad 2022. aastal õppetegevusega riigigümnaasiumid Laagris, Rakveres ja Tallinnas Mustamäel. 2023. aastal aga Narvas, Jüris ning Tallinnas Pelgulinnas ja kesklinnas.

Koolivõrgu programmi kohaselt on 2023. aastaks õppetööd alustanud kokku 26 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks, et õpilastel oleks võimalik oma maakonnakeskuses mitmekesist gümnaasiumiharidust saada.

Lõppeval eelarveperioodil on koolivõrgu korrastamise meetme Euroopa Liidu poolne toetusmaht 275 miljonit eurot, riigigümnaasiumite kõrval on panustatud ka põhikoolidesse – nt Türi põhikool, Jõhvi ja Haapsalu põhikool, Pärnu vanalinna põhikool, Viljandi Paalalinna kool, Tondi põhikool, Põlva kool jt. Uuel, 2021–2027 perioodil on eesmärgi Sotsiaalsem Eesti all põhikoolivõrgu korrastamisega jätkamiseks Euroopa Liidu struktuurifondidest ette nähtud 72 miljonit eurot, koos riigi panusega üle 100 miljoni euro.

Haridusvaldkonna arengukava 2035 üheks olulisemaks sihiks on tagada kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja kestlik õppeasutuste võrk ja taristu, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Tuginedes demograafilistele muutustele, on vajalik ümber kujundada haridusvõrk ja integreerida avalikke teenuseid, muutes näiteks maapiirkonna koolihooned ka teiste avalike teenuste keskuseks.

Mõtle kaasa! 6. oktoobril algas avalik konsultatsioon 2021–2027 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi partnerlusleppe rakendamiseks. Rakenduskava ja partnerlusleppega pannakse paika, mil viisil Eesti uue eelarveperioodi struktuurivahendeid parimal moel Eesti arengu ja inimeste heaks kasutada. Lisainfo ja materjalid leiad Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt. Aadressile eurotoetused@fin.ee saab oma mõtteid ja arvamusi esitada kuni 1. novembrini.

Tabasalu riigigümnaasium kui võimalus katsetada
Sel sügisel avati Harku vallas Tabasalu riigigümnaasium, mille kompleksi kuuluvad ka põhikool ja spordi-kultuurihoone. Projekti eesmärk oli luua piirkonda kaasaegne arengukeskkond, mis toetaks õpilaste koolirõõmu ja õpimotivatsiooni. Euroopa Liit toetas regionaalarengu fondi kaudu koolikompleksi ehitust ligi 8 miljoni euroga, fondi toel sisustati uus hoone ka vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega. Hoone ümbrusse kavandati parkla, jalgrataste varjualune, terrassid, väljakud, haljastus, välivalgustus ja õueala elemendid ning keskkond loodi nii, et hoone oleks ligipääsetav ka liikumispuudega inimestele.


Tabasalu kooli juhid on kooli kontseptsiooni välja töötades rõhutanud, et nende soov on luua kool, kus nii õppijal kui ka õpetajal on paindlikkust, rohkem rõhku õppeainete vaheliste seoste loomisel ning võimalused erinevate valikainete õppimisega leida see päris oma tee ja huviala. 
Saaremaa gümnaasium hoiab traditsioone au sees
Saaremaa gümnaasiumi tänavu valminud uus koolimaja on kompaktse vormiga, osaliselt kahe-, osaliselt kolmekorruseline. Koolihoonel on keskne läbi korruste ulatuv aatrium, mis ühendab kahte klassiruumidega hoonetiiba. Klassiruumide ees on avarad ja liigendatud ühisalad, vaiksemad tsoonid seevastu võimaldavad omaette olemist. Läbi kahe korruse kulgevad õhuruumid ja valgusšahtid katuselt annavad ühisaladele täiendavalt valgust ning õhulisust. Aatriumi lage ehib Margus Tammiku ja Eva Undi fotokollaaž „Elu ätsed”. Väljaku tänav 8 krundi korrastamist, hoone projekteerimist, ehitamist ja sisustamist toetas Euroopa regionaalarengu fond 9,5 miljoni euroga ning nagu Euroopa Liidu toetuste abil ehitatud hoonete puhul kohustuslik, on kogu hoone ligipääsetav liikumispuudega inimestele.


Õppetegevuses lähtub Eesti kõige läänepoolsem riigigümnaasium õpilaste vajadustest, pidades silmas tuleviku trende ja arendades õpilastes tulevikus vajaminevaid oskuseid. Kool lubab pakkuda haridust, mis hindab kogukonda ja traditsioone ning peab au sees piirkondlikku vaimset pärandit.