Üldiselt on olemas sarnaste sümptomitega A- ja B-tüüpi gripiviirused, aga neil tekivad igal hooajal erinevad tüved. Just seepärast tulebki sügiseti gripihooaja alguses teha uus vaktsiin, möödunud aastal tehtu ei aita. Samal põhjusel ei saa ka kasutada kapiriiulile seisma jäänud eelmise aasta vaktsiini, igal hooajal timmitakse see vastavusse just konkreetselt levivate tüvedega, nii palju, kui seda ennustada osatakse.

Kaitseb ka beebit

100% kaitset gripivaktsiin muidugi ei paku, aga aitab enamasti ära hoida eriti rasked haigusjuhud ja tõsisemad ohud. Ja neid viimaseid võib grippi haigestunud lapseootel naiste puhul olla õige mitmeid. „Raseduse katkemine, beebi enneaegne sünd, laste üsasisesed kasvuhäired,“ loetleb Erlang.
Välistatud ei ole ka olukorrad, kus laps saaks kõhus hakkama, aga gripp kurnab ema enda nii ära, et rasedust ei ole võimalik jätkata ema raske seisundi tõttu. Seda on Erlangi sõnul juhtunud küll õnneks üliharva.

Ema kaitseb vaktsineerides iseennast, tema rasedus kulgeb ohutumalt. Beebiootus teeb naise immuun- ja hingamissüsteemis ajutised ümberkorraldused, need muudavad raseda kordi vastuvõtlikumaks gripiga seotud tüsistuste tekkimisele.

Kui sünnitus juhtub jääma keset gripihooaega, siis aitavad emalt läbi platsenta beebi kehasse üle kandunud antikehad ka pisikese toimetulekut. See passiivne immuunsus kaitseb last esimestel elukuudel, sest alla pooleaastastele gripivaktsiini ei tehta.

Gripiviirus võib kulgeda kerge köha ja nohuga, samas osadel juhtudel võivad tekkida tüsistused – näiteks kopsupõletik või eespool mainitud raseduse ebasoodne kulg. Harva võib esineda ka surmajuhtumeid. Erlangi kinnitusel on need enamasti küll riskigruppi kuuluvatel ja kaasuvate haigustega inimestel, aga ka beebiootus paneb selles kontekstis raseda naise suurema riskiga gruppi.

Põhjendamatud hirmud

Beebiootuse, beebide ja vaktsiinide osas on inimeste hoiakutes kerget ettevaatlikkust, aga vahel ka suisa eitavat seisukohta. Üks oht, mida välja tuuakse, on näiteks seos vaktsineerimise ja autismispektri häirete vahel.

„Jah, 1997 aastal avaldati üks UK uuring, milles leiti kolmikvaktsiini (mumps-leetrid-punetised) ja autismi seos. Mõni aeg hiljem tunnistas ka selle uuringu läbiviija ise, et andmed on tegelikult valed. Sellegipoolest uuriti seda väidet kümnete uute uuringutega, kuid sellist seost vaktsiini ja autismi vahel ei leitud. Aga see müüt levib tänase päevani väga hästi,“ ohkab Erlang.

Sealjuures puudutas too uuring seost vaid kolmikvaktsiiniga (mumps-leetrid-punetised), aga see on nüüd sageli üle kantud kõikidele vaktsiinidele.

Usku gripivaktsiini vajalikkusesse pärsib ka see, et kuna ka mitmed muud hingamisteede haigusi põhjustavad viirused võivad anda gripiga sarnaseid sümptomeid, siis kipub kergesti tekkima tunne, et mis sellest vaktsineerimisest kasu on. „Jah, ka mõni teine viirusinfektsioon võib kulgeda sarnaste sümptomitega, aga gripp on ikkagi konkreetse viiruse poolt tekitatud haigus, mis on testimisega tuvastatav,“ tuletab doktor meelde.

Muidugi on olemas vaktsiine, mis on lapseootel emadele vastunäidustatud. Üldistatult võib Erlangi sõnul jagada vaktsiinid n-ö elusateks (sisaldavad nõrgestatud elusat haigustekitajat) ja surmatud haigustekitajat sisaldavateks vaktsiinideks, kus haigustekitaja on inaktiveeritud. Esimesed on rasedatele üldiselt keelatud – vaktsiinid tuulerõugete, leetrite, mumpsi, punetiste vastu. Teise gruppi kuuluvad näiteks gripivaktsiin, puukentsefaliidi-, difteeria-, teetanusevaktsiin, mida võib vajadusel rasedale teha. „Gripi- ja läkaköha vaktsiinid on rasedale lausa soovitatavad,“ toonitab Erlang.

Mõni gripitüvi „armastab“ rasedaid

Üldiselt on Erlangil heameel, et eestlaste teadlikkus gripivaktsiini osas on tõusnud. 2019. ja 2020. aasta sügisel sai see Eestis üldse otsa, sest tahe vaktsineerida oli nii suur. Selline olukord oli esmakordne. Samas – on riike, kus näiteks riskigrupi inimestest on gripi vastu vaktsineeritud isegi 80%, Eestis on see number 10. „Me seostame ikka grippi lihtsa köha ja nohuga kulgeva haigusega, aga unustame, et see võib olla ka surmav,“ toob Erlang põhjuse sellele 10-le protsendile.

„Minu põlvkond ja isegi paar eelnevat – meil puudub isiklik kogemus pandeemilise gripilevikuga. Kipume unustama, mida ajalugu on näidanud, et aeg-ajalt võib üsna ennustamatutel põhjustel gripipuhang üle kasvada pandeemiaks ning tappa sadu-tuhandeid inimesi,“ lisab ta.
Kusjuures mõni neist gripiviirustest kipub „eelistama“ rasedaid. Näiteks 2009. aastal levinud nn seagripp oli selline. Rasedad jäid raskemalt haigeks ja nende suremus oli suurem. „USAs oli seagripi tõttu surnutest 5% lapseootel naised, surnult sünde oli 4 korda rohkem,“ teab Erlang. Eesti tookord laiaulatuslikust haiguse levikust pääses, ka vaktsineeriti siin rasedad esmajärjekorras.
Millal oleks mõistlik?

Beebiootus vältab ju 9 kuud, seega mõni neist kuudest jääb garanteeritult ka gripihooaega. Erlang ütleb, et on erinevaid seisukohti, millal rasedatele gripivaktsiini tegema peaks. On riike, mis soovitavad seda teha teisel ja kolmandal trimestril, Eestis ja paljudes Euroopa riikides on seisukoht, et võib teha terve raseduse vältel.

„Gripivaktsiin on kõikidel raseduskuudel ohutu, aga kuna esimesel trimestril on raseduse katkemise oht nagunii statistiliselt suur, ligi 20%, siis võib kergelt tekkida inimese peas seos vaktsiini ja raseduse katkemise osas, kuigi on teaduspõhiselt tõestatud, et see puudub,“ kinnitab naistearst.
Gripp jõuab Eestisse tavaliselt novembris ja kogub kõvemad tuurid üles aasta alguses. Kui nüüd on beebi kohe-kohe sündimas ja emal vaktsiin tegemata, siis oleks hea tekitada tite ümber n-ö kookon, vaktsineerides ära kõik beebi lähiringi kuuluvad inimesed – isa, õed-vennad ja vanavanemad. See ei ole nii tõhus, aga abiks ikka.

Kõige olulisem on teaduspõhine info


Paar viimast aastat on gripijuhtumid olnud üsna haruldased. See on Erlangi sõnul üsna loogiline. Need on olnud koroona-aastad, kus reisimine on olnud piiratud ja viiruse levik seega pärsitud. Lisaks oleme õppinud distantsi hoidma, haigena koju jääma ja käsi pesema. Kuidas käesolev sügis-talv gripileviku osas kujuneb, ei oska Erlang ennustada. Tema ei poolda rasedatele ühegi vaktsiini puhul sunduslikkust, aga loodab siiralt, et beebiootel emad viiksid end kurssi teaduspõhise infoga.

„Muidugi võib ise googeldada, aga mõistlikum on arutada oma ämmaemanda või günekoloogiga. Ka oma kahtluseid või hirme jagada,“ ütleb Erlang. Eestis ei ole riiklikul tasandil sätestatud mingit numbrilist eesmärki, kui palju rasedaid peaks olema gripi ja läkaköha vastu vaktsineeritud, aga ta loodab, et üha enam naisi mõistab selle vajalikkust. „Ühel päeval on meeldetuletus gripivaktsiini tegemiseks ehk ka sees nendes poppides rasedusäppides, mida naised praegusel ajal kasutavad,“ muigab Erlang.

Eestile üsna lähedal Rootsis viidi 2009–2010 sündinud laste osas läbi uuring, mis vältas pea seitse aastat. Seal osales 13 845 ema, kes vaktsineeriti raseduse esimesel trimestril ja 29 293 lapse ema ei vaktsineeritud. Jälgimisperioodi vältel diagnoositi autismispektrihäire 394-l (1%) vaktsineeritud ema lapsel ja 330 (1,1%) vaktsineerimata ema lapsel. Seega oli autismispektrihäire kujunemise risk ühesugune nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata emade lastel.

Dr Külli Erlang

Allikas: Eesti Arst