Hiljem nägin “Detektiiv Lotte” muusikali Vanemuises, mis oli toredasti tehtud ning väga hästi Põldmal ja Kivirähkil kirjutatud. Tegemist oli vaimuka ja lastepärase tükiga, aga selles oli ka hetki, mis olid just täiskasvanutele suunatud mõtetega.

Minu kõige isiklikum Lotte-kogemus oli aga lavastuses “Lotte unenäomaailmas”, kus mängisin siga Helmutit ja lumemees Karli, kes osutus hiljem hoopis kukeks. Nii et nüüd saan enda jaoks juba teises Lotte etenduses kaasa lüüa.

Kes sind uude etendusse kutsus?
Seekord kutsusid mind produtsent Marika Goldman ja lavastaja Ain Mäeots. Liitusin trupiga alles üsna hiljuti, kuna osatäitjate hulgas toimusid mõningad muudatused. Aga see kutse oli tore üllatus ja olen selle võimaluse üle väga rõõmus. Lavastuses on minu kanda sel korral karu Matti ja mutt Joonatani rollid.

Milliseid loomi sa veel laval kehastanud oled?
Kui ma nüüd järele mõtlen, siis ma vist ei olegi seni loomi kehastanud. Ma ei ole väga palju lastetükkides kaasa teinud ja täiskasvanute etendustes liialt palju loomi ei kohta. Esimesed loomarollid olidki eelmises Lotte etenduses. Küll ma olen aga näiteks “Kaunitar ja koletises” mänginud sellist tegelast nagu Kell, mis oli väga omamoodi roll.

Kuidas sa muti rolliks ette valmistud?
Ma täpselt ei oskagi veel öelda, see kujuneb peagi koostöös lavastajaga. Aga Lotte tegelased on alati nii värvikalt ja toredalt kirjutatud, et liiga palju ei peagi selle konkreetse looma, vaid hoopis mingi inimtüübi peale mõtlema. Mutt ei tee ju häält ega näe, nii et pigem tuleb rolli loomisel lähtuda inimtüüpidest ja lisada mõningaid loomale iseloomulikke jooni.

Kellele on lihtsam mängida - lastele või täiskasvanutele?
Väga suurt vahet ei ole, aga täiskasvanud on teatud käitumiskoolituse saanud ning teavad, kuidas teatris peab käituma, isegi kui on igav. Lapsed on palju ausamad ja vahetumad ning kui neil on igav, siis neil on igav. Kui neil on huvitav, siis nad on vait või elavad väga häälekalt kaasa. Seetõttu on nad väga tore publik, kuna sa saad näitlejana kohe selle tagasiside saalist vastu. Lastele on väga mõnus mängida.

Kumb sulle rohkem meeldib - laulmine või näitlemine?
Ma olen vähemalt 40 lavastuses kaasa teinud ning julgen öelda, et olen käppapidi väga teatris sees. Vahepeal olid lausa perioodid, mil olin teatris sagedamini kui kontserdilaval. Ega ma ei oskagi end liigitada, et kas ma olen rohkem näitleja või laulja. Kui peaksin siiski valima, siis mulle meeldib teatrimaailm isegi enam kui laulumaailm. Kuigi üks ei välista teist.

Mille poolest uus Lotte etendus sinu jaoks eriline on?
Ma olen aimu saanud selle lavastuse mastaapidest ja see on vaieldamatult kõige suurema mastaabiga lastelavastus, mis Eestis siiani on loodud. Saku Suurhall ei ole klassikaline teatrilava ning kogu see suur keskmine istumisala muutub seekord Lotte muinasjutumaaks - mõte sellest suurest toredusest muudab selle lavastuse veelgi erilisemaks kui eelmised Lotte etendused.

Millega sa hetkel lisaks Lotte etendusele veel tegeled?
Mul on proovid Vanemuises, kus teeme muusikali “Sweeney Todd” taastusproove, kuna 2,5 aastat on olnud mängupaus ja tegemist on väga raske materjaliga. Ja lisaks erinevad kontsertprojektid. Novembris jätkame kevadel alanud menukat tuuri “Kolm meest, naine ja 90ndad” Märt Avandi, Nele-Liis Vaiksoo ja Johan Randverega, kus me laulame Eesti 90ndate hitte, nii häid kui halbu. Tegemist jätkub hetkel aasta lõpuni kindlasti.

Delfi ning ajakiri Pere ja Kodu poolt lavale toodav kogupereetendus „Lotte ja vana õunapuu saladus” toimub reedel, 19. novembril kell 19:00, laupäeval, 20. novembril kell 12:00 ning kell 17:00 Saku Suurhallis. Piletid on müügil Piletitaskus.