Mugavustsoonist välja!

Mulle on alati meeldinud kingitusi teha. Eriti lastele – nii enda kolmele kui ka sõprade omadele. Ma mõtlen kingid hoolega läbi ja armastan seda suurt rõõmutunnet, mis saaja kahest suurest silmast mulle vastu vaatab, kui pakist ilmub lagedale ihaldatud ese.

Tunnen end nii uhkena – tegin väikese inimese õnnelikuks. Ma ootan kõiksugu tähtpäevi, et saaksin jälle kinkida… arvan, et võin end lausa ostuhoolikuks nimetada. See mind aga uhkeks ei tee.
Viimaste aastate vali sõnum rohepöörde tähtsusest ja liikumine puhtama planeedi poole on mindki mõjutanud, kuid soovin, et mõjutaks rohkem. Käisin hiljuti koolitusel, kus mentor ütles paljutähendusliku lause: areng algab seal, kus lõpeb mugavustsoon. Paraku olen seni eelistanud mahedat elu piirini, mis mulle ebamugavust ei valmista.