Kuidas on võimalik, et minu oma ema ei saa aru, kui ma juba mitu aastat püüan talle selgeks teha, et ta võiks need 2- kuni 5-eurosed mänguasjad poodi jätta? “Aga lapsele need ju meeldivad!” on tema kiire selgitus. Ometi lagunevad need umbes nädalaga või isegi kiiremini ja mu 5-aastane on pärast seda lohutamatult kurb. Lisaks sumpan ma iga päev põlvesügavuselt üksikute LEGO-klotside ja paljaste Barbie-de hunnikutes. Tänaseks teab isegi mu tütar juba väga hästi, mida silmas pean, kui ütlen “Hiina kräpp”. Aga mu ema ei paista seda mõistvat…

Nii tulebki järjekordne sodipoest hangitud nukuke meie majja iga paari nädala tagant, mil lapselaps vanavanematega kohtub. Ausõna, ma pole ka selle fänn, et iga kord kommi tooma peaks, aga need odavad jullad ajavad mu veel rohkem endast