Eesti menukaima mängupoe Insplay juht on mees, kes unistab mängulisemast elust: rohkem mängu, vähem asju!

Arendavate mängude ja mänguasjade pakkujana on Insplay toonud 29 aasta jooksul Eesti kodudesse rõõmu ja huvitavat ajaveetmist ning tähistab peagi 30. tegutsemisaastat. Ettevõtte juht Andres Sirel on rõõmus ja uhke selle üle, et paljudes Eesti kodudes ja haridusasutustes on vähemalt üks Insplay'st saadud mänguasi, robot, lauamäng või pusle.

Insplay juhiga on Perel ja Kodul põhjust rääkida küllaga. Lisaks sellele, et novembri lõpuni ühendab meid koostöö, mille käigus saab iga vähemalt 6-kuuse Pere ja Kodu tellimusega kaasa ühe arendava mängu, siis hiljuti viis Insplay meeskond läbi märgilise tähendusega uuringu “Kes kasvatab Sinu last?”, mille käigus selgus paljugi põnevat.

Uuringu käigus esitati lapsevanematele paarkümmend lapsevanemaks olemist ja haridussüsteemi puudutavat küsimust ning vastajaid oli veidi üle 1000. Kuna ohtralt oli ka avatud küsimusi, millele sai anda põhjalikumaid vastuseid, siis joonistus selgelt välja paar tendentsi: näiteks see, kuidas 1020-st lapsevanemast tervelt 670 avaldas haridussüsteemi kohta kriitikat. Sajad lapsevanemad kirjutasid ka, milliseid mänge nad pere ja lastega mängivad ja kuidas veedaksid vaba aega, kui seda oleks rohkem.

Alljärgnevast galeriist saad sirvida mõningaid uuringus esitatud küsimusi ning laekunud vastuseid:

Kaua kestis uuringu koostamine ja kas eesmärk oli saada aru pigem kliendist või lapsevanematest üldiselt?

Kindlasti tahtsime saada rohkem aru lapsevanematest üldiselt, et toetada neid ja pöörata nende vajadustele tähelepanu. Olles ise kahe tütre isa, siis tean, et paljud emad-isad mõtlevad kindlasti palju tuleviku peale ja kuigi me ei tea, milline tulevik välja näeb, siis saame lapsevanematena seda oluliselt mõjutda. Just seda, milline on lapse suhe iseenda ja ümbritseva maailmaga. Insplay saab olla sellel teekonnal hea partner — sealt tekkiski uuringu idee, mille teostasime möödunud suve jooksul.

Me kõik teame, et lapse põhiline töö on mäng. Aga kui palju on täiskasvanute elus kohta mängule?

Ma tahaks seepeale vastu küsida, et kui palju me oma mängulist poolt üldse teadvustame? Mängulisema elu olulisuse osas on kindlasti vaja teadlikkust tõsta, et muuta õppimist või muid harjumusi mängulisemaks. Siis on ka elu lõbusam. Koolis ja lasteaias näeme seda ju hästi, et kui õpetaja proovib võtta vabamalt ja teha õppimist mängulisemaks, siis see kohe mõjutab oluliselt õppimise motivatsiooni. Selline õpetaja on alati laste lemmik!

Mis asi see Nutika Vanema Klubi on ja miks see loodi?

See on lapsevanemaid koondav kogukond. Võib öelda, et Insplay DNA-s on luua erinevaid võrgustikke ja kogukondi. Oleme näiteks loonud ringkonna haridusasutustele robootika valdkonnas ja veame lasteaedade projekti, kuhu kuulub üle 4000 liikme. Mingil hetkel tabas mind aga taipamine, et kui tahame muuta maailma paremaks, siis selle võti on lapsevanemate käes, kuna just nemad kujundavad oma lapsi ümbritsevat keskkonda enim ja aitavad kõige olulisemate valikute tegemisel. Sest kuigi laps on see, kes mänguasjaga lõpuks mängib, siis see, milliseid mänguasju koju ostetakse ja milliseid mitte, on ikkagi lapsevanema dikteerida. Ehk kui suudame lapsevanemaid mängulise arengu teekonnal kaasata ja aidata neil teha teadlikke valikuid, mis toetaks lapse eakohast arengut, võib see kaasa tuua suuri ja olulisi muudatusi.

Kuidas Insplay mängupood üldse alguse sai?

Selle ettevõtte asutas tegelikult minu isa — tema soov oli algusest peale keskenduda kvaliteetsetele ja arendavatele mänguasjadele. Me pole kunagi olnud klassikalise maaletooja rollis, vaid võtnud ette projekte, et näitlikustada mängimise arendavat poolt. Oleme näiteks pannud Lauluväljakul püsti maailma kõrgeima Lego torni, millega pääsesime ka Guinnessi rekordite raamatusse. Samuti panime Solarise keskuses kokku maailma suurima pusle. Insplay moto on alati olnud ja on edaspidigi: rohkem mängu ja vähem asju!

Milline oli sellise väikese poisi lapsepõlv, kelle isal on mänguasjapood?

Mänguline! Olin siis 11-aastane, kui isa Insplay'ga alustas ning loomulikult saime palju valikus olevaid tooteid ise läbi proovida. Väga põnev oli osaleda erinevatel sündmustel, meenub näiteks Lego Show Linnahallis. Sain harjutada kätt korralduses ja organiseerimises, jälgida tegevusi ja hiljem olin 14-15-aastaselt ka abilisena mänguasjapoes tööl. On olnud ääretult põnev käia ettevõtte arenguga kaasas ja kasvada sellega koos.

On mõni mänguasi meeles ka, mis oli kas röögatult absurdne või vastupidi, mõne siiani kestva trendi algataja?

Esimesena meenuvad muidugi tamagotchid ja sellised elektroonilised mängud nagu Tetris. Neid sai katsetatud hulgim. Muidugi ka erinevad rohkem või vähem populaarsed lauamängud — need on olnud algusest peale fookuses.

On meeles ehk ka see, milline oli lapsepõlves suhtumine mänguasjadesse? Kas neid väärtustati kui pere sissetulekuallikat või pigem oli tunne, et mänguasju tuleb rohkem peale kui tegeleda jaksab?

See ajastu ehk 90ndad oli taasiseseisvumise järgne aeg, mil asju tervikuna väärtustati kindlasti rohkem. Samas olen mina veendunud, et iga toreda lapsepõlve juurde käib ka lammutamine, tükkideks võtmine ja omal käel remontimine. Olen saanud selles osas väga palju kätt proovida ning omal ajal käisin isal ka abiks katkiste mänguasjade remontimisel. See oli väga tore sissetulekuallikas ning väärtustan siiani seda, kui saab kasutatud asju korda teha ja teisele ringile suunata.

Palju tänapäeval üldse mänguasju teisele ringile suunatakse?

See on küll selgelt kasvav trend, kuid hetkel Eestis veel lapsekingades. Oleme palju mõelnud sellele, kuidas soodustada pigem asjade rentimist kui omamist, aga praegune majanduslik mudel veel ei soosi seda. Mida praegu kohe teha saame, on keskenduda oma valikutes kauakestvatele materjalidele ja mänguasjade õppeväärtusele. Ei pea jooksma iga trendiga kaasa ning soetama lapsele moemänguasju, mis jäävad lihtsalt vedelema.

Kui võrrelda 10 aasta taguse ajaga, kas on näha muutusi materjalide valikus?

Arengud on selgelt toimumas. Näiteks Tactic ja Ravensburger on juba pikalt olnud säästlikkuse toetajad ja püüavad asendada plastikkomponente jätkusuutlikumate materjalidega. Samuti tegelevad nad sellega, et üha vähem oma pakendeid kiletada. Lego on samuti selgelt välja öelnud, et nende järgmiste aastate suur eesmärk on minna tavaplastilt üle bioplastile. Tahaks näha kiiremat arengut, aga eks tarbija dikteerib siiani veel selle, et valitakse pigem hinna kui materjali järgi.

Kas põhjus võib veidi peituda selles, et väga kallist asja ei raatsita lapsele lammutamiseks osta?

Jah, kindlasti seda ka, aga eks ollakse ka harjunud mõttega, et kui ostad asja kingituseks või mis tahes sündmuseks, siis see peab olema kindlasti uus. Võtab veel kõvasti aega, et harjutaks väärtustama taaskasutust.

Lõpetuseks. Me oleme sisenemas suurde pühadehooaega. Kas see on mänguasjamüüjate jaoks endiselt terve aasta "rasvavaru" kogumise aeg, mil müüginumbrid põrutavad ulmelistesse kõrgustesse?

Jah, see on tõesti mänguasjade pakkujatele tipphooaeg ning jõulud ja pühadeperiood mõjutavad terve aasta lõikes meie tegemisi ja plaane. Jõuluvana kingikotid ootavad täitmist ja sellega me tegeleme!

Nutika Vanema Klubi kohta saad täpsemalt lugeda SIIT.