Hele-Mai Alamaa pühadeaegsest üksindusest: seda ei saa võrrelda vajadusega üksi olla, see on tappev ja ebatervislik

Kui lahutus seljataga, ei pruugi jõul kuigi meeleolukas olla. Pere ja Kodu pikaaegne fotograaf Hele-Mai mõtiskleb kärgperenduse, pühade, südamevalu, olemise ja üleolemise, jagamise, leppimise ning koosolemise teemadel. Ta on oma kolme poja isast kaheksa aastat lahus olnud ja toimetab nüüd värvikas viielapselises kärgperes.

Kes minu perekonda üldse kuulub? Perekärjed hargnevad ju eri suundades. Õed-vennad, lahkuläinud, nende lapsed, vanemate uued elukaaslased. Uute elukaaslaste “vanad” lapsed. Meie lapsed, teie lapsed, minu ja sinu lapsed. Laste pruudid ja peikad. Kassid, koerad, maod ja rotid. Pluss veel nn eelmised sugulased, eksämm ja tema uus mees. Eksämma õde ja tema tütar… Kuidas neid kõiki nimetada? Kuidas kutsuda ennast ses tohuvabohus? Kasu­ema kuulub ju muinasjutu­maailma, on kaunis, kauge ja kuri? Ja ema on kõigil lastel olemas. 

Nüüd juba pea kaheksa aastat tagasi, jõuluajal ja äsja lahutatuna – oi kui raske see kõik oli. Ikka olime ju käinud pühade ajal ühe vanaema juures ja teise vanaema juures ja vanaisa juures ja alati oli