Lastehaigla intensiivravi osakonnas ravitakse väga sügavalt enneaegseid lapsi ning väga madalakaaluliste laste elutähtsaid funktsioone toetavate aparaatide asukohta on vaja kindlaks määrata ja seda on võimalik teostada ainult röntgeni kontrolli all. Sellise aparaadi olemasolul ei pea beebit kuhugi transportima, vaid uuring tehakse palatis olevas “inkubaatoris”. See lihtsustab oluliselt protseduure, kuna enneaegseid lapsi on keeruline transportida — torud ja kanüülid on väga peened ning neid on palju. Eriline tarkvara võimaldab ka liigutanud lapse röntgenpilti hinnata ning intensiivravi arst näeb pildi tegemise hetkel kohe, kui tegemist on eluohtliku seisundiga ja peab kiiresti tegutsema ning kas näiteks hingamist toetav toru või veresoones paiknev kanüül on õiges kohas. Oluline on ka see, et täisdigitaalne röntgenaparaat võimaldab teostada uuringut optimaalse kiirgusdoosiga.

Kuidas enneaegsust üldse nö liigitatakse? Millisest nädalast alates näiteks loetakse last sügavalt enneaegseks?

Enneaegseks vastsündinuks loeme beebit, kes on sündinud enne 37. täisrasedusnädalat, väga enneaegseks sünniks on sünd enne 32. täisrasedusnädalat ja erakordselt enneaegseks sünd enne 28. täisrasedusnädalat. Enneaegse sünni nö alumiseks piiriks loetakse 22. täisrasedusnädalat. Selline on rahvusvaheline kokkulepe. Kui beebi sünnib nii varajaselt elutunnustega, siis reeglina alustatakse intensiivraviga. Raporteeritud on veelgi varasemalt sündinud ning ellu jäänud lapsi, kuid kindlasti ei tohiks siin tegemist olla „võidujooksuga“. Ülivarajane sünd eluvõimelisuse piiril toob kaasa hulganisti pikaajalisi katsumusi ning intensiivravi lapsele ning suuri väljakutseid peredele psühhosotsiaalseks ja majanduslikuks toimetulekuks. Mida ebaküpsem ja pisem laps, seda enam on vaja meditsiinilist sekkumist. Küll aga juba poolteist kuud enne õiget aega sündinud lapsed saavad haiglast koju kiiresti, teinekord isegi nädalaga.

Oleme küll kuulnud sellest, kuidas enneaegsetel lastel on probleeme iseseisva hingamisega, ent millised tervisemured ja võimalikud puudulikkused neid veel ohustavad?

Hingamisprobleemid annavad endast märku lapse sünni järel esimesena. Kuid ei ole nii, et üks elundsüsteem on paremini küpsenud kui teine. Mida ebaküpsem beebi, seda ebaküpsemad on kõik tema elundid. Nii on terve lapse organism ohustatud spetsiifilistest enneaegsusega kaasas käivatest haigustest. Tabatud võivad saada nii lapse aju, süda, seedetrakt, neerud, vereloome ja immuunsüsteem kui nägemis- ja kuulmiselundid.

Milline on sügavalt enneaegsete laste ellujäämisprotsent ja millised on psühholoogilise toe võimalused nii lapsevanematele kui ka meedikutele? Kui palju haigla personal beebide ellujäämisteekonnale kaasa elab ning kurbi juhtumeid läbi elab?

Tänasel päeval on kõikide väga enneaegsena sündinud laste elulemus Eestis ligikaudu 95%. Arvestades meie väikest sündide arvu, kaotame vaid üksikud lapsed. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et meie laste elulemus on võrdväärne rikkuselt ja meditsiiniabi tasemelt esirinnas olevate riikidega. Kahjuks ei ole võimalik või ei suudeta aidata kõiki ja eelkõige ebaküpsemaid beebisid. Aastatega on peredele haiglates toeks üha enam spetsialiste. Raseduskriisi nõustajad, psühholoogid, kogemusnõustajad, hingehoidjad ja mitmed teised meeskonnaliikmed pakuvad erinevat abi. Oma oskuste raames kogu personal. Iga lugu on individuaalne ja ei jäta puudutamata kedagi. Parimat tuge saavad pered sageli oma lähedastelt. Abi ja tuge vajavad vanemad ka hästi lõppeval, kuid raskel ja pikal teekonnal.


Kuidas on enneaegsete laste ravi viimase 10 aasta jooksul Eestis edasi arenenud?

Viimase 10 aasta intensiivravi võtmesõnaks ei ole niivõrd uus aparatuur või ravivõtted kuivõrd pigem võimalikult vähe invasiivse ravi ja „pehme“ hoolduse pakkumine. Parimaks toiduks lapsele on oma ema värske rinnapiim ja parimaks kasvukeskkonnaks on vanemate põu. Kõigis pisematele patsientidele abi pakkuvates Eesti haiglates on loodud võimaluste piires perepalatid, kus laps saab veeta oma haiglaravi koos mõlema vanemaga.

Milliseid aparaate lisaks mobiilsele röntgenaparaadile veel enneaegse beebi elushoidmiseks tarvis läheb?

Kaasaegne aparatuur ja personali pädevus on loomulikult eduka ravi alustalad. Enneaegsete beebide raviks vajalik aparatuur ei erine põhimõtteliselt täiskasvanute intensiivravi aparatuurist. Vajalikud on erinevad hingamistuge pakkuvad aparaadid, monitorid, infusioonpumbad ja palju muud. Viimased on küll disainitud spetsiaalselt väikestele patsientidele. Kõik protseduurid ja uuringud sarnaselt täiskasvanute intensiivraviga tehakse palatis. Vaid vastsündinute ravis on kasutusel kuvöösid ja erinevad aparaadid fototeraapiaks. Pool-naljatamisi võib öelda, et täiskasvanud patsiendid ei vaja kunagi nii sooja ja niisket keskkonda.

Mis on mobiilse röntgenaparaadi maksumus ning kui suure osa sellest katavad teised institutsioonid?

Algselt oli mobiilse röntgenaparaadi hinnaks ca 150 000 — 200 000 eurot, kuid hankes selgus õnneks, et hind on madalam ning täna maksab muretsetav aparaat veidi üle 110 000 euro. Mobiilse röntgenaparaadi soetamiseks on annetuse juba teinud AS Selver oma eelmise aasta heategevuskampaaniaga “Koos on kergem”, lisaks aitavad McDonald’si kliendid toetust koguda restoranide iseteeninduskassades ning oma panus on võimalik anda ka annetuskeskkonnas „Armastan aidata“. Seekord me riigi abi ei oota ja kui ausalt rääkida, siis on küll aparaatide muretsemiseks mõeldud summad justkui Haigekassa teenuse hinnas, aga kahjuks pole seejuures arvestatud asjaoluga, et lapsi on oluliselt vähem kui täiskasvanuid ja seega raviteenuste arv oluliselt väiksem — samas, lastele mõeldud aparatuuri hind on ikkagi sama kõrge kui täiskavanutel. Seega on väga keeruline, et mitte öelda võimatu laste aparatuuri raviteenuse hinna sisse mahutada. Seetõttu tulebki abi küsida mujalt.

Milliste aparaatide jaoks on Tallinna Lastehaigla Toetusfondil läbi aegade õnnestunud raha koguda ning milliseid protseduure need aparaadid võimaldavad?

Tallinna Lastehaigla Toetusfond on aidanud haiglas ravil olevate laste heaks muretseda lugematul arvul aparatuuri. Tooks siinkohal välja viimased toetused:

2020. aasta suvel jõudis lastehaiglasse 120 000 eurot maksev laste käerobot, mis on väga kaasaegne aparaat ning mõeldud nende patsientide tarbeks, kellel on ühe kehapoole halvatus või kes ei saa neuroloogiliste häirete tõttu oma käsi tavapärasel viisil liigutada ning vajavad erilist teraapiat.

2020.aasta novembris anti lastehaiglale üle vastvalminud laste reanimobiil, mille maksumus kogu vajaliku meditsiiniaparatuuri ja seadmetega oli 200 000 eurot. Kaasaegne reanimobiil on sisuliselt mobiilne intensiivraviosakond, kus on tagatud kogu kolmanda ehk kõrgeima astme intensiivravimaht kõige kriitilisemas seisundis olevate patsientide transportimiseks. Reanimobiilis olev varustus võimaldab patsiendi täismahulist monitooringut, vajadusel saab patsiendi viia juhitavale hingamisele ning läbi viia muid vajalikke meditsiiniprotseduure. Sügavalt enneaegselt sündinud beebide kiireks transportimiseks Tallinna Lastehaiglasse on reanimobiilis kuvöös ehk inkubaator.

Lisaks tuleb kindlasti mainida, et vajaminev aparatuur ei saa kunagi otsa ning kutsume 2022. aastal häid inimesi üles annetama uue laste kõnniroboti muretsemiseks. Eestis on enam kui 800 last, kes vajavad esmase kõndimisoskuse omandamiseks või taastamiseks hädasti kõnniroboti abi. Esimene lastele mõeldud kõnnirobot lõpuks Eestisse 2011.aasta jaanuaris ning on 10 aastat järjest olnud pidevalt kasutuses. Kuna päevas kasutab kõnnirobotit umbes 6-7 last, siis on aparatuur kahjuks vananenud ja vajab välja vahetamist. Oleme saavutanud tootjaga kokkuleppe, et nad ostavad vana aparaadi minimaalse summa eest tagasi ja meie saame muretseda uue kaasaegse kõnniroboti, mille maksumuseks on ca 650 000 eurot, mis on väga suur summa.

Tallinna Lastehaigla Toetusfondile annetamise kohta leiad lisainfot SIIT.