„Mida varem sa lapse matusele kaasa võtad, seda normaalsem see tema jaoks on. Kui ta satub matusele esimest korda 14-15-aastaselt ja siis on see lähedane inimene, on see tema jaoks väga raske. Olen ise püüdnud lapse võtta matusele esimest korda kaasa, kui on suhteliselt kauge tuttav. Mina ei ole sel hetkel kohutavas leinas ja olen võimeline lapsele olukorda selgitama ja laps saab küsida,“ räägib Annika.

„Vaatamata tervislikule toidule ja noorendavatele kreemidele ei jookse me surma eest ära. Mina arvan, et lapsevanemal on vastutus valmistada lapsi ette selleks hetkeks, kui nad seisavad ema-isa kirstu veerel. Kui minuga ühel päeval midagi juhtub, siis kes räägib mu lastele, mis on surm?“ mõtiskleb Annika.

Podcastis tuleb juttu ka sellest, kuidas Annika ise on oma lastega rääkinud surmast. Lisaks tuleb juttu leinaja ja surija toetamisest ning paljust muust.

Kuula Pere ja Kodu värsket podcasti!

1x
00:00

Jaga
Kommentaarid