Minult on palju küsitud, kuidas suudan töö- ja pereelu vahel tasakaalu hoida, ning olen ausalt vastanud, et ma tegelikult veel väga hästi ei suudagi. Seetõttu lugesin ka suunamudija Jana Palmi kolumni (lk 26) suure äratundmisega. Minu suvise ametivahetusega kasvas drastiliselt nii töömaht kui ka vastutus. Kui toimuvad sellised muutused, ongi keeruline kohe kõike paika sättida nii, et töö oleks hästi tehtud ja pere endisel viisil hoitud. Kõik mu kolm last on saanud seda omal nahal tunda – korraga hakkas ema kaduma tööle juba varastel hommikutundidel, kui nemad magasid, ning lasteaeda ei jõua ma ise kiirematel perioodidel ei hommikul ega õhtul. Kui algul lubasin, et tööd ma koju kaasa võtma ei hakka, siis olen pidanud seda lubadust murdma.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid