10 lauset, mida ei tohi lapsehoolduspuhkusel olevale isale mitte kunagi öelda

Lastega kodus olevates isades pole ammu enam midagi imekspandavat, ent ometi satuvad nad endiselt vahel silmitsi veidrate kommentaaridega, millega asjasse mitte puutuvad isikud neid igal võimalusel kostitavad. Kui oled kunagi mõnele isale alljärgnevaid lauseid öelnud, tasub igal juhul piinlikkust tunda.

"Tõelised mehed tittedega kodus ei istu."

Kuigi see tundub uskumatuna, siis sellise mõttelaadiga on tänapäeval endiselt veel paljud inimesed, kelle meelest on lastega kodus olemine, nende kasvatamine ja leemekulbi liigutamine üksnes naiste töö ning meeste kohustus on leib lauale tuua.

"Sul polnud järelikult piisavalt head töökohta või karjääriambitsiooni."

Kuigi lapsehoolduspuhkusele jäämine lükkab kindlasti erinevad pakilised tööalased saavutamised veidi edasi, ei tähenda lapsega koju jäämine sugugi mehe eneseteostuse või isikliku arengu pidurdumist. Vastupidi, kiirelt töörongilt korraks maha astudes võib tekkida hoopis uus perspektiiv ning häid mõtteid tulevikuks.

"Aga kus lapse ema siis on?"

Kuigi beebiga toimetavad isad on üha tihemini esinevaks nähtuseks, tekitab see vaatepilt siiani inimestes vastupandamatut tungi pärida, kus lapse ema on ja miks ta oma lapsega ei tegele. Kummalisel kombel esitavad seda küsimust kõige tihemini ise lastega kodus olevad emad.

"Kas vajad abi? Oled sa kindel, et tead, kuidas...?"

See pealtnäha heasüdamlik küsimus, mis kantud soovist panustada ja aidata, tekitab beebiga tegelevale isas põhjendamatuid kahtlusi oma võimete osas ning tarbetuid küsimusi nagu näiteks "Kas ma paistan nii äpu välja, et mulle tullakse abi pakkuma?" või "Miks eeldatakse, et mul pole aimu, mis ma teen?" Ole seega alati kindel, et esitad selle küsimuse juhul, kui abi on teretulnud. Muul juhul ohja soovi targutada ja õpetada.

"Ah, see titega koju jäämine ongi kergema vastupanu teed minek!"

Taolise mõttega käivad tavaliselt kokku lõõpimised, kuidas lapsega kodus olemisel avanevad piiramatud võimalused raamatuid lugeda, telekat vaadata, õlut juua ja leiba luusse lasta. Suure tõenäosusega pärinevad need inimestelt, kellel endil lapsi pole, sest kes vähegi on ühe päeva beebiga üksi veetnud, sellist juttu ei räägi.

"Läksid sa vähemalt midagi õppima?"

Sarnaneb natuke karjääriteemalisele küsimusele ning pärineb inimestelt, kelle jaoks lapsega koju jäänud inimene väärib maha kandmist. Nende meelest lunastaks seda lootusetust veidi ainult see, kui olla lapse kasvatamisele võtnud sihiks vähemalt veel ühe kõrghariduse omandada, et siis seejärel oma õiguspärane koht karjääriredelil sisse võtta ja naine kööki "oma õigele kohale" tagasi saata.

"Küllap on lõbus olla ainus kukk kanakarjas"

Selline onuheinolik lause on eranditult lastetute meeste vaimusünnitis. Silmas on siis peetud erinevate beebigruppide kohtumisi nagu beebivõimlemised, -ujutamised ja muud säärased tegevused. See ei ole päris kindlasti koht, kus naisi piilumas käia.

"Kodused isad pole muud kui tasuta lapsehoidjad"

Pealiskaudsemat mõtteavaldust on keeruline välja mõelda. Lapsega kodus oleva isa õlal lasub kohustus ja vastutus oma perekonna eest hoolt kanda ning üheks selle vormiks on panustada selle lapse kasvatamisse, kes siia ilma on toodud. Ta ei ole lapsehoidja, vaid üks kahest võrdväärsest vanemast.

"Kodused isad ei oska ei koristada ega süüa teha"

Täielik vale. Mehed võivad oma süstemaatilise mõtlemise ja ratsionaalsuse tõttu olla tunduvalt efektiivsemad koduhoidjad kui naised. Eriti hästi on aga siis, kui peres jagunevad ülesanded võrdselt partnerite vahel, ilma liigitamata üht või teist ülesannet "naise" või "mehe tööks". Tuleb olla meeskond!

"See on sinu laps või?"

Tuleb tavaliselt mõnelt ammuselt juhututtavalt, kes pole sinu eluga ammu kursis olnud ning demonstreerib oma küündimatust säärase nüri kommentaariga. Kui ei ole midagi arukat öelda, siis on targem jätta ütlemata ning poes või tänaval lihtsalt edasi kõndida.