ARVAMUS | Perearst Triinu-Mari Ots: vaktsineeri laps gripi vastu, see on talle potentsiaalselt eluohtlik haigus!

Tänaseks on Eestis ametlikult kinnitatud neli gripijuhtumit, kuid kuna haigestumise kõrghooaeg on seni olnud veebruar-märts, siis on oluline gripist ja selle ohtlikusest inimeste tervisele just praegu rääkida. Kuna gripi suureks riskirühmaks on just lapsed, võtab Laagri Perearstikeskuse juhataja ja perearst Triinu-Mari Ots sõna grippi haigestumise, selle ennetamise ja vaktsineerimise kohta just laste jaoks.

Sügis-talvisel hooajal on tavaline, et peres on kellelgi väike nohu või köha ning enamasti on haigestujateks just lapsed. Just väikelapseeas on sage, et haigused kimbutavad väga tihti, mõnikord ei jõua üks haigus veel üle minna, kui uus juba tuleb, kurnates nii vanemaid kui lapsi. Ehk paraku on sage haigestumine väikelapse eas tavaline ja üsna loomulik nähtus ning selle põhjuseks on peamiselt, et lapsed lähevad lasteaeda ja nende suhtlusring laieneb.

Seetõttu puutuvad nad kokku paljude erinevate haigustekitajatega, enamikuga neist ka esimest korda elus. Lastel ei ole nende haigustekitajate suhtes varasemat immuunmälu ja paraku on selline sage haigestumine normaalne organismi reaktsioon terveks inimeseks kasvamisel. See haigestumine on märk, et immuunsüsteem töötab ja organism tekitab endale antikehi.

Gripp algab kõrge palaviku ja lihasvaluga

Sügis-talvisel ajal on liikvel palju erinevaid hingamisteede ägedaid viirusinfektsioone. Tavalisemad tekitajad – rinoviirus, RS-viirus, adenoviirus, paragripp, koroonaviirus – ei vaja üldjuhul spetsiifilist ravi ning kuigi neil on teatud iseloomulik kulg, mille põhjal me võime oletada, millise viirusega just tegu, ei ole sellel ravi seisukohalt suurt tähtsust. Erandiks on siin gripiviirus, mille kulg on väga spetsiifiline ning mille korral läheb juba haigestumise esimesel-teisel päeval kahtlus gripile.

Sageli oskavad grippi haigestunud või laste puhul nende lähedased suisa kellaajaliselt öelda, millal nad haigeks jäid, nii järsk on palavikutõus ja haiguse algus.

perearst Triinu-Mari Ots

Enamasti on gripil järsk algus kõrge palaviku ja lihasvaluga. Sageli oskavad grippi haigestunud või laste puhul nende lähedased suisa kellaajaliselt öelda, millal nad haigeks jäid, nii järsk on palavikutõus ja haiguse algus. Gripp erineb teistest hooajalistest viirustest nii pikema ja raskema kulu poolest kui ka tüsistuste ohu tõttu. Kui enamasti piirdub viirus ülemiste hingamisteedega, siis tüsistusena annab gripp väga sageli kopsupõletikku. Gripp võib haarata ka südant ning lastel annab gripp sageli tüsistuseks ka silmapõletikke või seedetrakti vaevusi.

Gripi tüsistustest ongi eriti ohustatud väikesed lapsed, krooniliste haigustega täiskasvanud ning vanemad inimesed. Laste puhul võib gripp kulgeda väga raskelt just väikelastel, vanuses 6-18 kuud. Ka lastest on suurema tüsistuste ohuga loomulikult need lapsed, kellel on mõni krooniline haigus ja kes tarvitavad pidevalt ravimeid. Seega just tüsistuste tõttu on gripp tervisele väga kurnav ning ka potentsiaalselt eluohtlik haigus, mistõttu on seda haigust kindlasti kasulikum ennetada kui läbi põdeda.

Kõige tõhusam kaitse on vaktsineerimine

Raskest grippi haigestumisest ja tüsistustest hoidumiseks on kõige tõhusam vaktsineerimine. Vaktsiin ei anna samuti sajaprotsendilist kaitset, kuid vähendab oluliselt raskelt haigestumise tõenäosust. Vaktsineerida saavad ennast kõik täiskasvanud ning lapsed alates kuuendast elukuust. Kindlasti peaksid end vaktsineerima kõik krooniliste haigustega inimesed ning inimesed üle 65 eluaasta, samuti terved täiskasvanud, kelle kodus on kroonilise haigusega lähedane, väikelaps või vanem inimene.

Kui varem tõid lapsevanemad vastuargumendiks vaktsineerimisele, et süst traumeerib last ning tekitab hirmu, siis alates sellest aastast on saadaval juba ka ninasprei vaktsiin. Ehk siis kõige valutundlikumale vanusegrupile, lastele vanuses 2–18 eluaastat on saadaval gripivaktsiin, mida saab ninna pihustada. Seega ka laste süstihirm on sellega välistatud.

Kui süst traumeerib last ning tekitab hirmu, siis alates sellest aastast on saadaval ka ninasprei vaktsiin.

perearst Triinu-Mari Ots

Samuti ei saa täna enam öelda, et vaktsineerimine oleks tülikas või ebamugav. Soovijatele on tehtud vaktsineerimine lihtsaks – pöörduda saab perearstikeskusesse, eratervishoiuasutustesse ning ka osades apteekides on võimalik end gripi vastu vaktsineerida. Samuti ei ole täna infot, et vaktsiini ei jätkuks või oleks see juba otsa saanud.

Viiruste eest kaitseb kätepesu ja rahvarohkete kohtade vältimine

Kindlasti ei maksa ka vaktsineerides unustada siiski ka tervislikke eluviise ning üldisi hügieeniharjumusi. Meeldetuletusena, et kuna gripp levib piisknakkusena, siis võime selle saada igalt poolt, kus me puutume inimestega kokku. Seega tuleks vältida halva ventilatsiooniga rahvarohkeid ruume ja viirusterohkel ajal tuleb ka sagedamini käsi pesta ning elu- ja tööruume õhutada. Igasuguste viirustega tuleme paremini toime, kui oleme hästi puhanud, tervislikult toitunud ja hoolitseme oma hügieeni eest.

Kokkuvõtteks tuletan meelde vana tõe – inimese tervis sõltub 50% temast endast, ka enda kaitse vaktsiinvälditavate haiguste eest on suuresti inimese enda vastutus ja teadlikkus. Täiskasvanutel on vastutus ka oma laste tervise eest, kes on haigustele kahjuks niigi vastuvõtlikumad kui nende vanemad.