Pole lapsi, pole probleemi? Uuring paljastab, et noorte hulgas levib süvenev veendumus, et laste saamisest loobumine päästab planeedi

Inimkonna tulevik paistab tume, kui uskuda Arizona ülikoolis läbi viidud ning teadusväljaandes Population and Environment ilmunud uuringut, mis paljastab, et paljud praegu hilisesse teisme- ning varasesse täiskasvanuikka jõudnud inimesed on veendunud, et lapsi ei tohiks siia ilma juurde "tekitada". On ju meilgi mitmeid sotsiaalmeedia mõjutajaid sarnase avaldusega välja tulnud, eesotsas Eesti noorte hulgas populaarse suunamudija Sidni Tomsoniga.

Põhjuseks laste saamises kahelda või sellest plaanist sootuks loobuda on loomulikult maailma üha kasvav inimpopulatsioon, ühiskonnas levinud tarbimiskultus, üha süvenev kliimakriis ning sellega seotud ebakindlus tuleviku suhtes. Uuringu tulemused näitavad, et 38% Ameerika Ühendriikide 18- kuni 29-aastasest elanikkonnast tunneb, et kliima soojenemist tuleks peret planeerides ühe riskifaktorina arvesse võtta ning koguni 33% leiab, et sel põhjusel peaks järglaste arvu sootuks piirama.

Arizona ülikooli uuringule eelnevalt on varemgi samal teemal teadustöid tehtud, keskendudes eeskätt nn lastevaba suhtumise ja radikaalsete vaadetega indiviidide käitumisele ja seisukohtadele. Süstematiseeritult läbi viidud uuring seni puudus. "Pole enam ammu mingi saladus, et kliimaärevus on maad võtmas kõigis inimestes, eriti aga noortes, kelle jaoks on laste saamisest loobumine üks nende elu ja tuleviku tähtsamaid otsuseid," räägib üks uuringu eestvedajaid Sabrina Helm.

Alternatiivsed mõtteviisid sisenevad peavoolu

"Iga uue inimese sünd tähendab planeedile üha suurenevat koormust, vee, toidu ja energia kulu, samuti kõikvõimalike reostuste potentsiaalset laienemist. Üks uuring on koguni välja arvutanud, et plaanitud laste arvu vähendamine kasvõi ühe võrra on üks keskkonnasõbralikumaid tegusid, mida teha saab. Neid veendumusi pole varasemalt peavoolu mõtteviisis täheldatud. Kuni praeguseni," sõnab Helm.

Helmi sõnul oli üheks meetodiks kliimatemaatikaga seotud artiklite alla kogunenud netikommentaaride analüüs. "Lootsime võimalusele heita pilk kliimaaktivistide mõttemaailma ja debattidesse ning otsisime Google'ist artikleid vastavate otsingusõnadega. Selgelt joonistus välja, et planeedi üha kasvav rahvastikuarv oli peamiseks murekohaks ning üha rohkem noori näeb enda ülesandena inimpopulatsiooni vähendamist. Teise olulise probleemina kerkis tugevalt esile arenenud riikides levinud tarbimiskultus ning arengumaade kiirelt kasvav iive."

Kasvav mure vaimse tervise ja suhete pärast

Teadurid viisid läbi arvukalt intervjuusid inimestega vanusevahemikus 18 kuni 35, kaasates indiviide USAst ning Uus-Meremaalt. Kõik intervjueeritud olid veendunud, et laste mitte saamine on positiivseim otsus, mida keegi saab keskkonna heaks teha. Pooled olid kahtleval seisukohal, pooled täiesti veendunud, et lastevastasest mõtteviisist ei loobu nad mingi hinna eest. Kõik küsitletud tundsid ennast vastutava ja ärevana tulevikus ähvardavate võimalike ressursidefitsiitide ning reostuse pärast. Muretseti ka loodusvarade vähenemise pärast.

Isiklikul tasandil väljendasid paljud küsitletud, et nende lähedased ja sõbrad ei mõista nende otsust ning mõned muretsesid ka oma suhte püsimajäämise pärast olukorras, kui tulekus järglasi oodata pole. "Vaimne tervis on noortel üha halvemas olukorras," kirjeldab Helm. "Just seetõttu on tegu üha olulisema teemaga, mis seob nii inimeste vaimse tervise, kasvava ärevusefooni ning keskkonna- ja kliimaprobleemid üheks tervikuks."