Päkapikku veel ei mõista, kommi aga küll

Igaks juhuks varusin siiski looduslikke ja suhkruvabasid snäkke ja jäin vaatama, kas väiksem hakkab sussi otsima ja sinna sisu nõudma. Ja oh imet, tuli välja, et väiksem ei teinud sellest üldse välja, kuniks suurem tema tähelepanu sellele ei juhtinud. Seejärel oli pisikesele juba väga selge, et igal hommikul on sussi seest miskit oodata. Ma olen samas kindel, et päkapiku kontseptsioonist ta endiselt aru ei saa.

Kusjuures, ma ei oska võtta seisukohta ka sel teemal, mis puudutab laste korrale kutsumist päkapikkude abil? Mina olen alati teadnud ja ka ise kasvanud üles põhimõttel, et halva lapse sussis valitses tühjus. Jah, olin kurb, kui nii juhtus, aga elu läks edasi. Seda küll ei mäleta, kas oleksin üritanud päkapiku kartuses parem laps olla ning mingit traumat tühi suss mulle samuti ei tekitanud.

Halvale lapsele küüslauk või sibul? No ei

Praegusel ajal olen kohanud üha sagedamini arvamust, et sussi tühjaks jätmine on lapsele tohutult morjendav ning et peaks püüdlema ikka selle poole, et lapsed aasta läbi hästi käituks, mitte neid ainult detsembris päkapikkudega hirmutama. Lisaks muidugi ka see, et kuna suurtele on halvad päevad ja halb tuju lubatud, siis ei tohiks ka last säärase eneseväljenduse eest tühja sussiga karistada.

Meil on juba tänavu detsembris olnud tühja sussi juhtumeid. Karistasin suuremat last päkapiku "abiga", kuna ta võttis tunni ajal telefoni kotist välja ega reageerinud õpetaja palvele see ära panna. Ma tõesti ei arva, et see teda traumeeris. Eks oleks võinud jätta tõesti kirjakese sussi sisse ja asjad üle rääkida, aga mis puutub sibula ja küüslauguga karistamisse, siis see tundub mulle mõnitusena ja seda ma tõesti lapsele teha ei taha!

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid