„Loomulikult võivad vanemad omavahel kokku leppida ka suuremas summas, sest arusaadavalt on iga pere olukord individuaalne, lapsed ja nende vajadused ning vanemate võimalused erinevad. Kalkulaator näitab ära vaid lähtekoha ehk miinimumi, mis seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse tagaks,“ rõhutas Lauri.

Nimelt jõustus tänavu 1. jaanuaril seadusemuudatus, millega seoti miinimumelatise määr lahti alampalgast ja asendatati valemiga, mis põhineb uuringutel, majandusnäitajatel ja arvestab perede erinevat majanduslikku võimekust.

„Elatisvaidluste lahendamine kohtus on viimastel aastatel muutunud üha keerukamaks, tuues pooltele sageli kaasa suure õigusabi- ja ajakulu ning mis kõige kurvem, traumeerib selle käigus hingehaavu saanud osapooli, sealhulgas lapsi,“ sõnas Lauri.

„Kuna meie poolt välja töötatud uus valem on senisest lahendusest palju paindlikum ja võtab arvesse iga pere eripära, saigi loodud veebirakendus, mis aitab need arvutused ise ära teha ja samas veenduda, et kõiki aspekte on arvesse võetud. Loodame, et sellevõrra näeme edaspidi ka oluliselt vähem valusaid kohtuvaidlusi,“ lisas justiitsminister.

Elatiskalkulaatori leiad SIIT

Perekonnaseaduse järgi tuleb minimaalset elatise summat edaspidi arvutada järgmisi näitajaid silmas pidades:
Baassumma 200 eurot.

Elatise baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa, mis on ümardatud kahekümne euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks on uuringu aluseks olnud algandmed juba mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra liitintressi põhimõttel.


Kohustatud vanema sissetulek.

Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil.


Elatist saavate laste arv samas peres. 
Arvestades võimalust kulusid veidi koondada mitme lapse korraga kasvatamisel (mööbli, riiete, mänguasjade korduvkasutus jms), on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 

Peretoetused. 
Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.

Lapse jagatud elukoht. 
Kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid