Maria blogi: eestlastel on tekkinud komme jõulude ajal üle võlli elada. Ja siis tuleb jaanuari ja veebruari masendus...

Värskes sissekandes murrab Pere ja Kodu blogija Maria pead selle üle, mida küll kingikotti pista? "Vastuseid välja mõelda võib olla kohati raskem kui matemaatiliste tehete lahendamine. Eriti hull on siis, kui lapsi on terve elamine täis ning nad on väikese vanusevahega," mõtiskleb ta.

Kingikoti küsimus on tõesti vist kõigil hetkel primaarne. Mul küll lapsi vaid kaks ja vanusevahe pole just väike, aga perekonnas ikka on neid, kellel pisemad lapsed on riburadapidi tulnud ja nüüd siis tuleb nuputada välja ports kingitusi nii enda kui ka õe-venna lastele. Õnneks oleme peres kokku leppinud, et täiskasvanud omavahel kinke ei tee ja lastele kinke tehes pannakse rahad kokku. Sel moel on välistatud olukord, kus lastel on tuba täis odavat nodi, mis mõne päeva järel juba prügikasti lendab.

Suurele ostupeole järgneb veel suurem ostupohmell

Eestlastel on tekkinud komme jõulude ajal üle võlli elada. Isegi statistika näitab, et enim laenutehinguid toimub just sel perioodil. Ja siis jaanuar ja veebruar on kõige tagasihoidlikumad ja masendavamad kuud, kuna nulli tõmmatud krediitkaardid vajavad tagasimaksmist. Kuna meie sellest masendusest osa võtta ei soovi, oleme võlgade tekkimist ja ületarbimist oma peres proovinud lahendada nõnda, et teeme mõistlikke kingitusi.

Mõistlikud on kingitused, millel on pikem eluiga ja mida saab nn "pärandada". Näiteks pusled ja Lego klotsid on mõistlikud kingitused, kuna suuremad saavad neid noorematele sugulastele edasi anda. Sama kehtib ka tugevamate raamatute puhul - need ei lähe nii kergesti katki ning elavad nii üle mitmete väikeste inimeste hävitustalgud. Lugejatele lastele on seiklusjutud ja pisikestele sensoorsed raamatud. Tänavusedki jõulud on raamatukraami poolest rikkalikud, kuna sattusin mitme kirjastuse soodusmüügile ja pakkisin jõuluvana kingikotid raamatuid täis.

Aga mida klassijuhatajale kinkida?

Olen täiesti veendunud, et raamat on kõige mõistlikum kingitus ning olen täheldanud, et järjest rohkem lapsi mu tutvusringkonnas on raamatud avastanud. Selle võrra vähem istuvad nad naelutatult nutiseadmetes ja hoopis loevad mõnuga. Mäletan enda lapsepõlvest rõõmu hea raamatu leidmisest, et seda siis vaikuses ja rahus lugeda. Õnneks on mu vanavanemad aastate jooksul hulgaliselt raamatuid varunud, mistõttu on mul kuhjade viisi head kirjandust käeulatuses.

Omaette huvitav teema on see, et mida kinkida klassijuhatajale? Puutun sellega kokku esimest korda, kuna laps käib alles esimeses klassis. Esmapilgul tundub aga, et kõigi klassikaaslaste vanemad kannatavad "lasteaiatrauma" käes ega julge klassijuhatajale kingituse tegemist enda peale võtta. Sest on ju lasteaias õpetajatele kingituste tegemine alati enim kirgi kütvaks teemaks. Aga ongi hea... saan rahumeeli õpetajale midagi sümboolset kinkida!