Ema ja tütar vaktsineerimas: noored teevad süsti mitte tervena püsimiseks, vaid kodust välja saamiseks

Eelmisel nädalal algas 5-11-aastaste laste koroonaviiruse vastu vaktsineerimine ning Linnamõisa perearstikeskusse oli varahommikuks kogunenud kümmekond lapsevanemat. Nende hulgas olid ka 11-aastane Annabel koos ema Kairitiga, kes tunnistasid Perele ja Kodule, et nende põhiliseks motivaatoriks vaktsiini teha on peatne reisile minek. Aga mitte ainult...

“Mina olin kohe seda meelt, et tuleb esimesel võimalusel ära vaktsineerida,” nendib Kairit, kes on saanud juba ka tõhustusdoosi. “Mina usun meditsiini, meil terve pere on vaktsineeritud, kõik vanemad lapsed juba 3 süsti saanud. Mul kõige suurem laps on 6. kursuse meditsiinitugeng, seega tema tegi kõige esimesena ära, aga nad kõik said võrdlemisi ruttu aru, et vaktsineerida on vaja. Mina olen muidugi sellisel arvamusel, et noored teevad vaktsiin sellepärast, et välja saada — kohvikusse, kinno, klubisse. See oli kindlasti minu keskmise lapse puhul suurim argument. Ei olnud see, et mitte haigeks jääda või et peab vaktsineerima, vaid et saab vabadust.”

Oma tutvusringkonnas üks esimesi

Värskelt süsti õlga saanud Annabel tunnistas, et on oma tutvusringkonnast üks esimesi kaitsesüstituid. “Mul ei ole väga palju sõpru ja tuttavaid, kes oleks vaktsineeritud. 12-aastaseid klassikaaslasi on mul küll, aga ainult üks klassiõde on süsti saanud,” kirjeldab 5.klassis õppiv tüdruk ning lisab, et peamiseks hirmuks oli süsti valu. “Aga see oli vaid korraks, juba on üle läinud!"

“Eks laps kardab kõige rohkem seda, et ei saa õue minna, kui süstist paha hakkab,” täpsustab ema. “Ta tahaks lihtsalt tervena püsida. Muidu kogu aeg lähikontaktsena kodus ja testipulk ninas, 4 päeva koolis ja siis nädal aega jälle kodus. Annabel käib ka ETV lastekooris laulmas ja lapsed on seal ju igast koolis kokku tulnud...," analüüsib Kairit, ent usub siiski, et ka distantsõppel suudab tütar kenasti õppimisega toime tulla.

"Mulle kindlasti meeldib rohkem kohapeal koolis õppida, seal on sõbrad ja saab kohe asjad ära teha, ei pea pärast kodus nii palju tegema," põhjendab Annabel. "Jah, kodus istub ema ka kogu aeg seljas," muigab Kairit lõpetuseks.

Vaktsineerimisest

Lapsi vaktsineeritakse Pfizer-BioNTechi Comirnaty vaktsiiniga, mis sisaldab kolm korda vähem toimeainet kui täiskasvanute vaktsiin. Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist, mida manustatakse Eestis immunoprofülaktika komisjoni soovitusel kuuenädalase vahega.

Pfizer on tarninud Eestisse esimesed 36 000 doosi 5–11-aastastele mõeldud COVID-19 vaktsiini. 2022. aasta jaanuaris on oodata veel 54 000 doosi vaktsiini.

Lapse vaktsineerimiseks saab lapsevanem aja broneerida, võttes ühendust lapse perearstiga. Üleriigilise digiregistratuuriga liitunud perearstide puhul ja lapse vaktsineerimiseks haiglas saab aja broneerida digiregistratuuris. Vaktsineerimisaegu saab broneerima hakata siis, kui esimesed vaktsiinid on Eestisse jõudnud ning perearstikeskustesse ja haiglatesse laiali saadetud.

Laste vaktsineerimise otsuse teevad laps ja lapsevanem. Hooldusõiguslikud vanemad peavad jõudma lapse vaktsineerimises ühisele otsusele. Kui lapsevanem pöördub koos lapsega vaktsineerimiseks pere- või lastearsti vastuvõtule, siis kirjalikku nõusolekut ei küsita.

Riiklik immunoprofülaktika eksperdikomisjon andis 30. novembril soovituse vaktsineerida 5–11-aastaseid lapsi COVID-19 haiguse, raske haigestumise ja tüsistuste tekkimise riski vähendamiseks ning viiruse leviku pidurdamiseks lastekollektiivides ja lähikondsete seas.

COVID-19 haiguse läbipõdenud lapsi soovitavad eksperdid vaktsineerida nii nagu täiskasvanuid ühe doosiga tervenemisest kuue kuu möödudes.

Lisainfot laste vaktsineerimise kohta leiab vaktsineeri.ee veebist.