Tavaliselt pole sellest ju hullu, aga aastavahetusel kerkib ikka üles küsimus, et kuidas nüüd teha. Kas prioritiseerida laste unevajadust või teha siiski erand ja lubada neil kauem ärkvel olla?

Eelmistel aastatel oleme sama küsimuse tõttu eelistanud vana-aastaõhtu veeta kodus omakeskis. Just selleks, et lapsed saaksid õigel ajal magama. Sel aastal tundsime mehega mõlemad, et tahaks kuskile minna, midagi teha. Otsustasimegi aastavahetuse mööda saata koos sõpradega nende juures. Vahva on see, et ka sõpradel on samas vanuses lapsed. Nüüd olemegi aga valiku ees, mida lastega peale hakata..

Kas peaksime lubama neil keskööni ja ehk kauemgi ärkvel olla teades, et sõpradel on enda lastega just see plaanis? Ilmselt on lastel tore koos mängida ja tõenäoliselt pakub see erandlik juhus ka palju elevust. Lisaks ei pea siis me mehega omavahel kulli ja kirja viskama, et kes jääb magavaid lapsi valvama ja kes läheb teistega ilutulestikku vaatama.

Teisest küljest kardan aga väga, et nii hiline magamaminekuaeg toob homme kaasa keerulise ja virila päeva. Tuginen kogemusele, et varasemalt lastes neil veidi kauem ärkvel olla, ongi just nii läinud. Ärkavad nad ju ikka oma tavapärasel kellaajal.

Või ei peaks ma üldse üle mõtlema? Ehk on kõige õigem lasta asjadel juhtuda nii nagu nad juhtuvad? Võib-olla lubame lastel ärkvele jääda ja nad on hiljemalt kell 23 juba ise ära vajunud?

Ümberringi vaadates tundub, et ega seda õiget lähenemist vist polegi ja lõpuks oleneb kõik ikka konkreetsetest lastest. Mina ei oska aga kuidagi selgusele jõuda, kas ilutulestiku nimel ikka tasub nende unerütmi häirida. Veelgi enam: mis siis kui kogu see vali paugutamine neid hoopis hirmutab ja tekitab stressirohke olukorra, mille tagajärjel on hiljem uinumine veelgi keerulisem?

Ma ei saa ju ometi olla ainukene, kes vana-aastaõhtul sama dilemma ees on..

Jaga
Kommentaarid