Nelja lapse ema uusaastalubadused: mänguasjade üles korjamine on ka trenn

Ma olen aastaid olnud uusaastalubaduste andmise kroonimata kuninganna.
Tõsiasi on aga see, et kuigi igasuguste lubaduste andmine on esialgu motiveeriv, siis üsna kiiresti tabab mind hoopis meeleheide. Ma ju ei suuda neid lubadusi pidada..

Muidugi hakkan ma esimesest jaanuarist äkitselt trennihundiks. See, et mu viimased jooksutossud said vast ostetud siis, kui mu jalanumber oli veel 34, ei mängi ju mingit rolli. Mõistagi hakkan ma vaatama, mida ma söön. Alguses silmadega, siis igaks juhuks suuga ka! Aitab küll. Sel aastal annan ma endale lubadusi, mida suudan päriselt ka täita.

1. Elujaatav suhtumine. Rohkem multikaid, lapsed? Jah. Veel üks komm? Jah! Mul tuleb see tegelikult juba praegu päris hästi välja, aga lubadusena sõnastades tunnen ma end ehk nõks vähem süüdi. Mitte laisk vanem, aga elujaatav vanem.

2. Ma ei põe oma trenniharjumuste üle. Jah, neid paganama jooksutosse mul tõesti pole. Aga teate te mitu kükki ma päevas teen? Või mitu korda ma trepist üles-alla käin, samal ajal 17kg lisaraskust hoides? Või mitu ringi ma päevas ümber laua jooksen või kui entusiastlik kullimängija ma olen? Ma ütlen teile, et mu päevane trenninorm on Instagramis jõusaaliselfisid tegevatest inimestest üle! Või noh, peamiselt ütlen ma seda siiski endale..

3. Ma tarbin rohkem vedelikku. Inimkeha vajab seda, kui keegi veel ei teadnud. Ma muidugi kirjutasin meelega vedelikku, mitte vett. Sest üks päevast-päeva justnimelt kulli mängiv ja ümber laua jooksev ema vajab mõnikord võimalust hetk maha võtta ja viinamarjamahla juua. Just!

4. Ma tegelen veel rohkem investeerimisega. Ma olen mõnikord kodus ringi vaadates ahastusse sattunud. Kõik need legod ja magnetklotsid ja muud asjad, mis eksisteerivad pisikeste tükkidena. Ma kavatsen kõikidesse nendesse asjadesse suhtuda nüüdsest kui arukatesse investeeringutesse (mitte kui potentsiaalsetesse luumurru tekitajatesse). Seega kavatsen ma igaühele, kes probleemi näeb öelda, et tegu on pikaaegse investeeringuga. Sama laieneb ka muumitassidele!

5. Ma raiskan vähem aega Facebookis. Tegelikult kasutan ma seda nii või naa ainult tööasjadeks ja Instagram/Tik-Tok ongi ägedamad..

6. Lastekirjandus on täpselt sama oluline kui täiskasvanutele mõeldu! Ma kurvastasin eelmise aasta lõpus, et ei saanud täis oma loetavate raamatute eesmärki. Siis hakkasin aga mõtlema, et oot-oot...aga mitu lasteraamatut ma lugesin? Kabuum! Eesmärk äkitselt kahekordselt täidetud. Seega arvestan ma nüüdsest loetud raamatute hulka igati täieõiguslikult ka lasteraamatuid. Jah, ka klapi-, ja pildiraamatud, aitäh. Võite naerda, aga masinapiltidega raamat oli üks mu eelmise aasta harivamatest teostest, mille abil suudan ma nüüd roomiktraktorit ära tunda.

7. Kiirtoit ei ole meie vaenlane. On's selles palju kasulikku ja toiteväärtuslikku? Ei. Kas mõnikord harva lastele kananagitsate ja friikate lubamine rikub kogu nende arusaama toitumisest ja nullib kodus sisse seatud harjumused? Ei. Ja siin ongi kogu tõde. Ei midagi vähemat ega rohkemat.

8. Ma harjutan kannatlikkust. Palun rõhk asetada sellele teisele sõnale. Harjutamine ju teebki meistriks, eks? Praegu oman ma maailmameistri tiitlit äärmiselt lühikeses süütenööris kõige osas, mis puudutab jauroloogide pidamist. Viimases on meistritiitel mu lastel.

9. Ma hakkan varem magama minema. Tähendab varem kui eelmisel aastal. Siinkohal soovitan ma tervitada oma kaheaastast poega, kes on miskipärast veendunud, et ta saab magama jääda ainult siis, kui ta jalg on mul näos. Ma tunnen, et kasvõi natukese koostöö korral on see lubadus saavutatav.

10. Ma proovin rohkem uusi asju! Võimalik, et sellest saab aasta, mil ma lasen poja toidupoes ostukärust välja. Võimalik, et ma hakkan mustade retuuside asemel kandma tumehalle retuuse. Võib-olla lähen ma lausa nii segaseks, et hakkan pesu kuivatist välja võtma samal päeval? Või hakkan nõudepesumasinat tööle panema kohe kui see täis saab? Ma tunnen, et uusi ja pööraseid asju, mida teha, jagub küllaga!

11. Organiseerimisest saab mu parim sõber. Aga lepime kokku, et ka organiseeritud kaoses on oma võlu, eks? Tähendab, et kui ma võib-olla ja täiesti kogemata, üldse mitte meelega juhtun koristades mingeid pisikesi pudinaid diivani alla lükkama, siis üldmulje on ju...organiseeritud?

12. Olen mina ise! Minu kõige suurem ja olulisem lubadus on mitte end õigustada, mitte vabandada selle üle, milline ma olen või kuidas ma oma lapsi kasvatan. Nad on lärmakad aga ägedad ja teate mis? Ma ise ka. Ja ma kavatsen sel aastal seda kõike aktsepteerida. Nii seda, et ma aeg-ajalt ei saagi retuusidest välja, pakun õhtusöögiks mäki lasteeinet kui ka seda, et ma tõesti ei armasta sporti.