Kuidas ära tunda, kas laps on kooliks valmis

Koolivalmidusest ja selle tähtsusest on räägitud ning kirjutatud palju. Siiski kerkib see teema ikka ja jälle päevakorda, kui algab taas vastuvõtt esimesse klassi. Seepärast on praegu paras hetk üle korrata, millal on laps kooliks valmis ja millal tuleks hakata teda kooliks ette valmistama.

Mis vahe on kooliküpsusel ja koolivalmidusel?

Paljud lapsevanemad peavad sõnu „kooliküpsus” ja „koolivalmidus” sünonüümideks, kuid ometi tuleks neil terminitel vahet teha.

• Kooliküpsuse mõiste on kitsam: see tähendab lapse arenguküpsust koolieelse ea lõpus.
• Koolivalmiduse mõiste on laiem: selle alla kuulub peale arenguküpsuse ka kooliks ettevalmistuse tase. Kindlasti ei näita lapse koolivalmidust ainult lugemisoskus või vanus.

Millest koolivalmiduse kujunemine oleneb?

Iga laps areneb erinevalt. Koolivalmiduse kujunemist mõjutavad

• lähedased inimesed, kes last ümbritsevad;
• kodu, eelkool, lasteaed ja huvialad;
• lapse arengu seaduspärasused ning
• individuaalsed eripärad.

Millal on laps sotsiaalselt, vaimselt ja kehaliselt kooliks valmis?

Koolivalmiduse seisukohast on tähtsad lapse arengu kõik kolm aspekti ehk vaimne, sotsiaalne ja kehaline areng. Seega ei saa ühte teisest olulisemaks pidada.

Sotsiaalselt koolivalmil lapsel on huvi uute teadmiste vastu ja ta soovib õppida, ka siis, kui see nõuab pingutamist. Koolivalmis laps tahab koos tegutseda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega, mis tähendab oskust kuulata, jälgida, täita korraldusi, küsida, otsida vastuseid ja lahendada probleeme.

Lapsel peab tekkima arusaamine, et kodu ja kooli reeglid, kombed ning nõudmised võivad erineda. Samuti peab laps suutma iseseisvalt riietuda, süüa, tualetis käia, leida vajalikke vahendeid ja hoolitseda oma isiklike asjade eest. Kaalukat rolli mängivad kohanemisvõime ja emotsioonidega toimetulek.

Lisaks sotsiaalsele arengule on oluline lapse vaimne areng, mis hõlmab omandatud teadmisi ja oskusi, kõnet ning tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Loetelu on pikk, aga olgu näitena nimetatud veel oskus kirjeldada tuttavate nähtuste ja esemete omadusi. Laps peaks suutma loendamise teel kindlaks teha esemete arvu kümne piires ning järjestama ja võrdlema esemeid kindla tunnuse alusel.

Kehalise arengu puhul on tähtis, et lapse üldine tervislik seisund võimaldaks tal täita koolis esitatud nõudeid. Võtmesõnadeks on liikumisoskus ja -aktiivsus, rüht, peenmotoorika, koordinatsioon ning vastupidavus.

Laps on seega igati koolivalmis siis, kui ta

• tunneb huvi õppimise vastu;
• suudab jälgida selgitusi, täita korraldusi ja teha koostööd nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega;
• saab hakkama eneseteenindamisega ning
• on kehaliselt, vaimselt ja sotsiaalselt võimeline täitma koolis esitatavaid nõudmisi.

Millal tuleks hakata last kooliks ette valmistama?

Kooliks ettevalmistamine on pikk protsess, mis võiks peale hakata tunduvalt varem kui aasta või paar enne koolitee algust. Lapse valmisolek kooliminekuks kujuneb samm-sammult ja sellega kaasneb tema üldine areng.

Just seepärast pakub Audentese lastekool mitmekülgset õpet ka noorematele lastele, kellel on esimesse klassi astumiseni veel mitu aastat aega. Koolieelne mõtestatud, järjepidev ja mitmekülgne õppetegevus äratab lapses uudishimu ja õpihuvi ning annab talle vajalikud teadmised, oskused ja enesekindluse.

Meie veebilehelt leiate lähemat teavet ka Audentese erakooli võimaluste ja 1. klassi vastuvõtu tingimuste kohta.