Su lapsel on veider kinnisidee? Ära muretse, see teeb temast targema inimese

Su laps teab rohkem automarke kui sina ja oskab eristada erinevate mootorite mürinaid? Või äkki oskab ta reastada peast kõige haruldasemad dinosaurused, millest sinul õrna aimugi pole? Imetore. Selliseid asju tuleb kindlasti toetada ja julgustada.

Erinevad uuringud on tõestanud, et keskmisest suurem huvi mingi kitsa teema vastu on äärmiselt tervitatav, kuna intensiivsete huvidega lapsed on statistiliselt kõrgema intelligentsitasemega — neile on omane orienteeritus probleemide lahendamisele, nad otsivad aktiivselt uut infot ning neil on võime jätta olulisi detaile meelde väga pikaks ajaks.

Aastakümnete jooksul koostatud teadustöödest eristuvad kolm eriti põhjalikku uurimust, milles on üheselt tõestatud, et väga spetsiifiliste huvidega lapsed on intelligentsemad kui need, kel pühendumus mingite kindlate teemade suhtes on tagasihoidlik või puudub sootuks. Ühtlasi on Yale’i ülikooli teadlased tuvastanud, et kinnisideestumist võib sagedamini märgata pigem poistel kui tüdrukutel.

Põhjuseid analüüsides on kinnisideele pühendumise ja arukuse vahelised seosed ilmselged: pidev teadmiste täiendamise vajandus, info analüüsimine, julge küsimuste esitamine, vastustes kahtlemine ning selle kaudu õppimine, õpitu kinnistamine ning keskendumisvõime arendamine.

Lisaks on mõnest teemast põhjalike teadmiste omamine lapsele enesekindluse allikaks ning kognitiivse arengu tarbeks vajalik, leiab Johns Hopkinsi haigla psühhoterapeut Kelli Chen. Tema sõnul tekivad kinnisideeliste tunnustega huvid enamasti vanuses 2 kuni 6 aastat, mis parendab tunduvalt ka keele- ja eneseväljendusoskust. Nad justkui õpetavad iseennast õppima!

Tuleviku kontekstis on kõik eelpoolmainitu väga oluline, kuna kooli minnes oskavad sellised lapsed õppida mõistmise ja seoste loomise kaudu, mitte ei tuubi fakte, mis kohe pärast kontrolltööd peast pühitud. Seega, ära pärsi oma lapse eriskummalisi ja pealtnäha väga spetsiifilisi huvisid, vaid julgusta teda veelgi põhjalikumat uurimistööd tegema.

Allikas: Psychology Today