Menüüd on läinud koolides mitmekesisemaks

Kalast saab teha hulgaliselt maitsvaid roogi, kuid heast toorainest pole vähemolulisel kohal ka nende valmistusviis. “Oluline ei ole, kas kalast tehakse suppi, hautist, kastet, praetakse paneeritult või pakutakse muud moodi, oluline on valmistada maitsev kalatoit, et lapsed seda tõesti süüa sooviksid,” räägib TAI toitumisekspert Tagli Pitsi ning toonitab, et kala on peamine D3-vitamiini allikas, lisaks saab sellest suurel määral oomega-3-rasvhappeid. “Nädala jooksul võiksid nii koolilapsed kui ka täiskasvanud süüa kokku minimaalselt 150 grammi rasvasemat kala, näiteks räim, forell, heeringas, skumbria ja 150 grammi lahjemat kala, näiteks pangaasius, lest, haug, ahven ja koha. Sellest umbes ühe kolmandiku võiksid lapsed saada koolitoidust,” selgitab Pitsi.

Toitumiseksperdi sõnul saavad toitumisharjumused juba varakult alguse kodust ja selleks, et laps koolilõunat vahele ei jätaks, on oluline üle vaadata ka koduse menüü mitmekesisus. “Võib öelda, et need lapsed, kellel kodus süüa ei valmistata, vaid ostetakse kiirtoitu ja valmistooteid, on koolitoidu suhtes valivamad, kuna nad ei ole „normaalse“ söögiga harjunud,” nendib ta ning lisab, et kuigi esimene häälestatus saab alguse kodust, on oluline ka see, milline kogemus jääb last saatma koolisööklast.

Millega lapsele kala pakkudes arvestada?

“Kindlasti tuleks jälgida, et rooga ei satuks sellise suurusega kalaluid, mis võivad kurku minna. Samuti peaks kalatoitude valmistamisel olema sööklas väga hea ventilatsioon, et kala töötlemisel tekkida võiv tugev lõhn kedagi sööklast minema ei peletaks,” tõdeb Pitsi. “Kui võiks arvata, et koolilaste lemmikute sekka kalatoite väga tihti ei satu, siis nii see siiski enam pole. Hästi tehtud kalaseljanka on väga paljudes koolides laste lemmikroogade nimistus üsna kõrgel kohal,” nendib toitumisekspert.

Pitsit teeb siiski murelikuks asjaolu, et kuigi koolitoit on üha parema kvaliteediga, eelistavad lapsed eelistab siiski puhvetis pakutavat. “Võimalik, et ei ole harjutud pakutava koolitoiduga või on isu hea ja paremaga rikutud — raske öelda. Puhvetist osta on lapse jaoks kindlasti põnevam ja sõprade eeskuju on nakkav,” sõnab ekspert. "Selleks, et lapsed vahetundides puhvetist saiakesi ostmas ei käiks, tuleb panustada ennekõike sellesse, et koolitoit oleks mitmekesine, toitev ja maitsev. Puhvet võiks laste rõõmuks siiski avatuks jääda, kuid sellest ei tohiks saada lõunasöögi alternatiiv,” sõnab ta ja soovitab koolijuhtidel tutvuda järgneva juhendiga.

Päevarahad panevad piirid ette

Restoran Mimosa peakokk Juhan Heinsalu sõnul kandub koolitoidu halb kogemus ka koju. “Tahad näiteks kodus teha kalasuppi, aga laps võtab koolis kogetu kinnisideeks ega taha kalasupile uut võimalust anda. Just seetõttu on kvaliteetne tooraine ja õige valmistusviis ka koolides väga-väga olulised,” tõdeb Heinsalu, kes kuulub Eesti Peakokkade Ühendusse, mille liikmed teevad palju koostööd Eesti koolidega.

"Olukord koolides on aastate jooksul väga palju paranenud, kuid teatud mustreid esineb ka praegu," tõdeb tippkokk. "Uurides lastelt, et mis koolitoitude juures meeldib ja mis ei meeldi, siis kala on kahjuks ikka selline punane tuli,” tõdeb ta lootuses, et ehk selline mõtteviis suudetakse seljatada. “Kala on iseenesest kallis tooraine ja päevarahad panevad piirid ette, mistõttu peavad koolid tegema paratamatult järeleandmisi ja võtma pisut madalama kvaliteediga kala, millest on head rooga tihti väga keeruline teha,” nendib Juhan.

Käies “Peakokad kooli” kampaania raames 6.-8. klassidele tunde andmas, ei valda Juhani sõnul õpilasi tavaliselt suur vaimustus kalatoitude üle. “Tegime ükskord kala-quiche ja eks ikka esimene emotsioon on, et “Oh issand, see on kalaga”. Lõpuks kui nad proovivad, siis on nad tegelikult vägagi positiivselt meelestatud ja ütlevad, et teevad isegi kodus,” kirjeldab ta kokatundides tihti esinevat olukorda. Kui laps juba kord kalatoitu maitseb ja rahule jääb, siis kulgeb ka kõik edasine ladusamalt ja saab tutvustada aina uusi kalaroogasid.

Selleks, et julgustada sarnaselt Juhan Heinsalule Eesti noori kalatoite proovima, on Maaeluministeerium ellu kutsunud koolinoorte kalaroogade kokanduskonkursi, mille raames kutsutakse 1.- 9. klassi õpilasi koos seltskonnaga kalaroogi valmistama ja seda jäädvustama.

Jaga
Kommentaarid