Beebi kõrvalt magistrikraadini: diplomini jõudmiseks tõin ohvriks perega veedetud aja

Kui ma oma esimese lapse ootele jäin, teadsin kohe, et sügisel alustan magistriõpinguid Tartu Ülikoolis. Olin kindel, et mina päris koduseks emaks jääda ei suuda.

Kursusekaaslastele ja programmijuhile ma alguses ei öelnud, et last ootan. Kui mu kõhuümbermõõt kasvas, arvas üks kursaõde isegi, et olen suurest stressist sõõrikutega liialdanud. Ma ei tahtnud aga uudist jagada, kuna olin võtnud hoiaku, et raseduse tõttu ma endale allahindlust ei tee ning beebi­ootuse või lapse pärast kergemini läbi pääseda ei soovi. Susanna sünni järel muutus aga kõik.