Šokis ema: mees tuli tuppa, laps jäi trepikotta... ja oli ühtäkki kadunud!

Pisipoeg Eeriku (2,5a) ema Jaanika jagab Pere ja Koduga oma hirmutavat kogemust lootuses, et see aitab lapsevanematele meelde tuletada vajadust olla alati tähelepanelik. "Mitte kunagi ei tohi eeldada, et laps ei oska või ei suuda uksi või aknaid avada. Kuigi ta seda eile ei teinud, võib täna olla juba hoopis teine olukord," räägib ta.

Oli täiesti tavaline päev. Mu abikaasa Hendrik ning pisipoeg Eerik läksid õue mängima ja mina jäin tuppa üht tööasja lõpetama. Kui nad mõne aja pärast tagasi jõudsid, kuuldus trepikojast poja jonn. On täiesti tavaline, et ta ei taha tuppa tulla. Ja kuni eilseni oli ka see tavaline, et ta ise ei jõua meie trepikoja ülirasket välisust lahti lükata. Kuna elame väikese linnas, on see lukk meil tavaliselt lukust lahti, aga isegi täiskasvanud peavad seda ust alati jõuga avama.

Tavaliselt tuleb Eerik siiski võrdlemisi ruttu trepikohast tuppa, kuna teab, et pikk jorutamine vilja ei kanna. Hõikasin veel korra Eerikule, et ta üles tuleks, aga tema vastas, et ei taha. Läksin seejärel kööki ja jätsin korteriukse pärani lahti. Järsku jäi väga vaikseks. Arutlesin veel omaette, et huvitav, kas ta tõesti jättis nii ruttu nutu järele ja mõistis, et nüüd tuleb tuppa tulla. Aga teades oma põikpäist last, tundus asi pigem kahtlane. Jooksin paljajalu koridori ja leidsin eest tühjuse… Last polnud kusagil