Just vastsündinule tehaksegi esimene nägemiskontroll. Selle jaoks kontrollib arst spetsiaalse lambiga beebi silmalaugusid, pupillide reflekse ja silmapõhjast ka tagasi peegelduva valguse refleksi.

Nägemisteravuse muutuvus ajas

Esimese paari kuuga areneb beebi nägemine palju. Silmade omavaheline koostöö areneb ja kolmandaks elukuuks peaks olema kadunud kõõritamine, mida võis enne seda veidi ette tulla. Viiendal elukuul paraneb beebi võime eristada erinevate objektide kaugusi ja värve ning kuuendal elukuul hakkab paranema käte-silmade koostöö.

Kolmandaks eluaastaks on üldiselt nägemissüsteem välja arenenud. See tähendab nii silmade koostööd, ruumilist nägemist, pilgu kiiret liikumist ühelt objektilt teisele kui ka sujuva liikumise jälgimist. Just seetõttu tuleks kolmandal eluaastal lapse nägemist ka kontrollida. Teha võib seda nii silma-, kui perearsti juures. Täpselt nii nagu sünnitusmajas, kontrollitakse ka siis silmalauge ja pupillirefleksi. Ent nüüd vaadatakse lisanduvalt üle ka nägemisteravus, kontrastitundlikkus ja silmade koostöö.

Selles vanuses avastatud silmahaiguste puhul on raviprognoos parem. Kui selles vanusevahemikus jääb mõni silmahaigus nagu lapseea katarakt, silmapõhja kasvaja või näiteks kõõritamine diagnoosimata, võib juhtuda et nägemise areng peatub.

Kõige levinumad nägemisprobleemid

Kõige levinum nägemisprobleem on laste seas amblüoopia ehk laisk silm. Tähendab see kas ühe või mõlema silma kliinilist seisundit, mille puhul pole prillikorrektsiooniga võimalik saavutada maksimaalset nägemistervaust. Seda esineb 2-6% lastel ja raskusaste oleneb sellest, millal probleem tekkis ja millal alustati raviga. Kui laisk silm avatatakse kolmeaastasel lapsel, kellele määratakse raviks kindlaks perioodiks paremini nägeva silma kinni katmine, on ta paranemisprognoos parem kui lapsel, kellel avastatakse sama haigus kümneselt.

Lisaks silma kinni katmisele ravitakse laiska silma ka spetsiaalsete tilkadega, mida tilgutatakse paremini nägevasse silma. Lisaks on oluline kanda õige tugevusega prille.

Teine sagedane probleem on rahetera ehk silmalau rasunäärme ummistus. Välja näeb see nagu roosakas nahavärvi sõlmeke silmalau ääres. Enamasti on see valutu ja kaob iseenesest umbkaudu kuuga. Kui see peaks aga paiste minema, tuleks kindlasti pöörduda silmaarsti poole.

Imikutel võib esineda ka pisarakanali ummistust, mis on põhjustatud sellest, et silma välimised kihid pole veel välja arenenud. Sel juhul on silmalaud punased, pisaravool suurenenud ja kas üks või mõlemad silmad on väga rähmased.

Kuidas valida prille?

Sündides on laste silmade tugevus enamasti +2 kuni +4. Alates kolmandast elukuust hakkab see number kahanema, sest silmad ise hakkavad kasvama. Et imikute silmad oleks müoopilised ehk miinusega, juhtub harva. Kui muid nägemisprobleeme ei esine, on selline pluss esimestel elukuudel normaalne.

Kui aga juhtub, et lapse nägemisteravus ajaga ei parane ja ta vajab prille, tuleb kindlasti tähele panna, et prilliklaasid oleksid kriimustuskindlad ja raamid ise vastupidavast materjalist. Euroopa Liidu direktiivide kohaselt peavad prilliraamid vastu pidama kukkumistele ja kergematele traumadele. Samuti ei tohi lasteraamid purunedes murduda pisikesteks tükkideks, mis tekitaksid lämbumisohu.

Arvesse tuleks võtta ka seda, kui suur pluss või miinuskorrektsioon lapsel on. Kui tegu on tugeva korrektsiooniga, võiks valida väiksema klaasiavaga raamid. Samas peaks see olema piisavalt suur, et laps raamist üle ei vaataks.

Jaga
Kommentaarid