Tudengid soovitavad rahvusvahelise õppe võimalustest kinni haarata

Tartu Ülikoolis on soovijal rohkelt võimalusi välismaale õppima minna, aga rahvusvahelise õpikogemuse võib saada ka Eestist. Üliõpilased Ragne ja Anna Pauliina räägivad, miks on rahvusvahelisest õppest palju kasu.

Ragne on kuuenda kursuse arstitudeng, kes läbib praegu kliinilist praktikat ja töötab ka erakorralise meditsiini osakonnas. Möödunud sügissemestri veetis ta Ameerika Ühendriikides Charlestoni Kolledžis.

Välismaale vahetusüliõpilaseks minnes soovis Ragne end tundmatusse heita ja proovida, kuidas ta uues keskkonnas hakkama saab. Ta teadis kindlalt, et soovib lähemalt õppida neuroteadust, mille vastu on aastaid huvi tundnud, ning otsustas, et see valdkond väärib omaette semestrit. „Olen täheldanud, et tudengid sageli ei tea, et partnerülikoolis ei pea nad valima tingimata vaid enda õppekava või eriala aineid,“ märgib Ragne. Ta uuris sobivaid koole Erasmus+ programmi raames ja Tartu Ülikooli partnerülikoolide seast ning valis välja Charlestoni Kolledži, kus õpetatavad ained tundusid põnevad. Ülikooli valikul mõjutasid otsust ka asukoht, soe kliima ja hea lennuühendus USA teiste osariikidega. Nii sai ta vahetussemestri jooksul ringi rännata ja rohkem maailma näha.

Rahvusvahelise kogemuse saab ka Eestis õppides

Rahvusvahelise kogemuse saab ka kodumaal õppides, kui valida ingliskeelne õppekava, kus on koos maailma eri otstest pärit kursusekaaslased ja õppejõud. Anna Pauliina töötab Tele2 Eestis juristi ja andmekaitsespetsialistina ning õpib Tartu Ülikooli üheaastases IT-õiguse magistriprogrammis. Tegu on tema teise magistrikraadiga – esimese omandas ta Šotimaal, aga bakalaureuseõppe läbis hoopis Hollandis Haagis. IT-õiguse õppekavas köitis teda asjaolu, et see on kodus kättesaadav ja vastab täpselt tema erialasele huvile – nii saab ta Eestis edasi töötada.

IT-õiguse magistriõppes läbitakse nii õiguse kui ka tehnoloogia aineid. Anna Pauliinale meeldib, et õppejõude on olnud eri riikidest, näiteks USA-st. „Nii ei käsitle me eriala vaid Eesti pilguga,“ sõnab ta. Tehnoloogias on vaja globaalset vaadet, paljudel terminitel ei pruugi eesti keeles veel vastetki olla. Kursusi loevad õppejõud, kes toimetavad oma valdkonnas päevast päeva. „Nii saame kuulda huvitavatest juhtumitest ja klientidest,“ kiidab Anna Pauliina. Ka Ragne pidas vahetussemestril põnevaid vestlusi nii Harvardi Ülikooli, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi kui ka kohalike õppejõududest neuroteadlastega.

Diabeedikoer Daisy ehk üks paljudest teenistuskoertest, keda Ragne oma seminarides kohtas. Foto: erakogu

Tutvused õppejõudude ja üliõpilastega üle maailma

Nii Ragne kui ka Anna Pauliina rõhutavad rahvusvahelises õppes tekkivate kontaktide olulisust. Ragne osutab, et kohtus vahetussemestril inimestega, kellega ta muidu tõenäoliselt kohtunud polekski. Anna Pauliina peab väga väärtuslikuks, et tänu rahvusvahelisele magistriõppekavale on tal tuttavaid kogu Euroopast. „Õigusmaastik on üleeuroopaline, nii et vahel on kasulik teada näiteks Soomest või Poolast kedagi, kes oskaks kohalikku õigust lähemalt selgitada,“ ütleb ta. Tuttavatest teistes riikides tuleb kasu ka siis, kui töötad rahvusvahelises ärikeskkonnas. IT-õiguse 16 kursusekaaslasest on vaid kaks Eestist, teised on näiteks Lätist, Leedust, Poolast, Ukrainast ja Nigeeriast. Kursus hoiab omavahel kokku ja korraldab ka ühisüritusi – nii pidasid nad koos õppejõududega ühise jõuluistumise.

Lisaks rahvusvahelistele kontaktidele aitab õppekava tudengitel sidemeid luua ka kodumaal – nimelt annavad eri riigiasutused IT-õiguse üliõpilastele koolitöös lahendamiseks päevakajalisi probleeme. Anna Pauliina rühm sai ülesandeks sideandmete säilitamise küsimuse ning suhtles sel teemal otse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ekspertidega.

Anna Pauliina. Foto: erakogu

Rahvusvaheline õpe toetab nii akadeemilist kui ka isiklikku arengut

Rahvusvahelises keskkonnas õppimine aitab Anna Pauliina sõnul ka inglise keelt harjutada. Ragne jagab oma kogemusest, et lisaks uutele akadeemilistele teadmistele toetab vahetussemester ka isiklikku arengut. „Kahtlemata tunnen end pärast vahetussemestrit enesekindlama, julgema ja motiveeritumana ning olen valmis uuteks toimetusteks,“ ütleb ta.

Mõlemad üliõpilased soovitavad tudengitel rahvusvahelistest võimalustest kindlasti kinni haarata. Ragne soovib, et üliõpilased oleksid rohkem kursis välismaal käimise võimalustega, mida Tartu Ülikoolis õppimine pakub. Ülikool julgustab ja toetab üliõpilasi, et nad saaksid semestri või kaks välismaal õppida.

Ragne peab vahetussemestri kõige suuremaks kasuks silmaringi ja mõistmise avardamist, mida vaid reisimisega ei saa. „Pikemat aega võõras keskkonnas olles sulandud kohaliku elurütmi ja tavadega, mille käigus loodetavasti mõistad paremini ka inimeste käitumist ja selle tagamaid,“ kirjeldab ta. „Mõistmine tuleb kasuks olenemata sellest, millise eriala diplomi poole parajasti pürgida, olgu selleks siis meditsiin või kirjandus. Igal elualal edasi liikumine vajab kommunikatsiooni, koostööd ja üksteisemõistmist.“

Tutvu Tartu Ülikooli ingliskeelsete magistriõppekavadega siin. Sisseastumine võõrkeelsesse magistriõppesse lõpeb 15. märtsil.

Tartu Ülikoolil on partnerülikoole üle maailma. Tutvu välismaal õppimise võimalustega siin.