Rahvusvahelised õppekavad toovad kokku maailma tippõppejõud

Tartu Ülikooli ingliskeelses õppes jagavad oma teadmisi paljud õppejõud ja teadlased, kes on oma valdkonnas maailma parimate seas. Tutvustame lähemalt neist nelja.

Professor Alastair Forbes on kliinilise meditsiini instituudi sisekliiniku külalisprofessor, kes töötab lisaks Suurbritannias Norfolki ja Norwichi Ülikooli haiglas ning on East Anglia Ülikooli emeriitprofessor. Londoni Ülikoolis meditsiinihariduse omandanud Forbes on oma karjääri jooksul avaldanud üle 250 teaduspublikatsiooni.

Tartu Ülikoolis on Forbes asutanud uhiuue ingliskeelse kliinilise toitmise magistriõppekava, mille esimene lend alustab 2022. aasta sügisel. Samalaadse programmi on ta koostanud ka Londoni Ülikooli kolledžis. Forbesi innustas sellist uut õppekava algatama soov tuua arstiteaduses toitumisele rohkem tähelepanu. Kliinilise toitmise õppekava keskendub nii inimese enda toitumisvalikutele kui ka meedikute ettekirjutustele.

Londonis sai uus õppekava kiiresti edukaks ja Suurbritannias on nüüdseks avatud veel kaks sarnast magistriprogrammi. „Meie kliinilise toitmise õppekava on Suurbritannia omadest tõenäoliselt etem, sest nüüdseks on meil rohkem kogemusi, mida ära kasutada,” räägib Forbes. Tudengitel, kes sügisel uue õppekava järgi õppima asuvad, on täiesti ainulaadne võimalus – sellist õppekava üheski teises Euroopa Liidu riigis ei ole.

Õppekava koostamisel tegi professor tihedat koostööd Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kes sellist programmi ka Eestisse soovis. Forbes on kindel, et tulevased kliinilise toitmise spetsialistid leiavad rakendust, olgu siis Eestis või mujal maailmas. Ta kiidab ka ülikoolilinna Tartut, kus ülikooli hooned on üksteisele lähedal ning on ühtne kogukonna- ja kuuluvustunne. „Londonis on tudengid kahjuks üle linna laiali,” ütleb ta. Tartus on hea elukvaliteet, mõistlikud elamiskulud ja muud väiksema linna võlud, mis teevad siin õppimise Forbesi hinnangul meeldivaks.

Robert Krimmer on Johan Skytte poliitikauuringute instituudis e-valitsemise professor ning magistriõppekava „Poliitika ja valitsemine digiajastul” programmijuht. Ta on kirjutanud üle 200 teadusartikli ja talle on viidatud üle 1700 korra. 2019. aastal valiti Robert Krimmer ühena 16 teadlasest maailma 100 mõjukaima e-valitsemise valdkonna eksperdi hulka.

Professor Krimmer uurib üleminekut avalikele digiteenustele, keskendudes muu hulgas e-hääletamisele, piiriülestele e-teenustele ja teistele küsimustele, mis digiühiskonda edasi arendavad. Ta hindab Eestit elu- ja töökohana kõrgelt, sest mitmekesised võimalused digitaalseks osalemiseks ühiskonnaelus on justkui Eesti identiteedi osa. Krimmer tuli Eestisse esimest korda 2005. aastal, esimeste kohalike e-valimiste ajal. „Mõistsin, et Eesti on koht, mida tahan edasi uurida ja kus soovin elada,” ütleb ta. „Tundsin siin end kohe teretulnuna.”

Poliitikat ja valitsemist digiajastul õpib rahvusvaheline seltskond. Krimmer kiidab, et saab üliõpilastega päevakajalistel teemadel põnevaid arutelusid pidada ja et eri riikidest pärit tudengitel on võimalus oma ühiskonnas toimuvat Eestiga võrrelda. „Arusaamine, miks on Eesti tehnoloogiliste võimaluste kasutamises teistest riikidest palju edukam, on tähtis selleks, et mõista, kuidas Eesti kogemusi teistesse riikidesse üle kanda,” räägib ta.

Professor Krimmer soovitab kõigil neil, kes kahtlevad, kas valida Tartu Ülikooli rahvusvaheline õppekava, seda kindlasti kaaluda. „Sellise kogemuse nagu siin saab tavaliselt vaid välismaal õppides,” ütleb ta.

Alexander Stewart Davies on teoreetilise filosoofia kaasprofessor ning filosoofia magistri- ja doktoriõppe programmijuht. Tema filosoofiaharidus on pärit Cambridge’i Ülikoolist ja Londoni King’s College’ist. Davies õpetab ingliskeelses magistriõppes ning on ka hinnatud juhendaja: ta on pälvinud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuri tänukirja, sest tema juhendatav Triinu Eesmaa võitis riiklikul teadustööde konkursil oma magistritööga esikoha.

Davies selgitab, et filosoofiat on rahvusvahelises seltskonnas hea õppida. „Filosoofia on argumenteerimise kunst. Sa treenid seda paremini, kui arutled seminaril koos inimestega, kes ei jaga sinuga sama arvamust,” ütleb ta. „Siis on vaja koos uurida, miks te erinevalt arvate ja kes oma arvamust kõige paremini kaitseb.” Siin tulebki õppejõu hinnangul üliõpilaste mitmekesine taust kasuks, sest nad lähenevad tekstidele kõik enda kogemusega.

Küsimusele, miks on ta valinud õpetamiseks ja teadustööks just Eesti ja Tartu, vastab Davies: „Võiksin nimetada erinevaid põhjuseid, aga üks on see, et tõuseme ülikoolide edetabelites muljetavaldava kiirusega ja seda tänu oma inimestele,” kirjeldab ta. „Tartu Ülikoolis on sinu ümber nii palju inimesi, kes töötavad selle nimel, et järgmisel aastal oleks ülikool parem kui praegu. Sellesse protsessi panustamine on hea võimalus ja see on minu jaoks väga põnev.”

Daviese sõnul tõendab Tartu Ülikoolist saadava hariduse kvaliteeti ka asjaolu, et umbes pool filosoofia magistriõppe lõpetajatest jätkab rahastatud doktoriõppes. „See tähendab, et nad võidavad teistest ülikoolidest pärit kandidaate, kes kandideerivad samadele kohtadele,” ütleb ta. Isegi kui lõpetaja ei taha doktorantuuri edasi minna, näitab see, kui konkurentsivõimeline on Tartus omandatud haridus.

Ka Eesti õppejõudude seas on maailma tippe. Ilona Faustova on tehnoloogiainstituudis molekulaarbioloogia kaasprofessor ja kahe ingliskeelse õppekava, „Biotehnika” ning „Loodusteadused ja tehnoloogia”, programmijuht. Oma tudengitega on ta suurimal üleilmsel sünteetilise bioloogia võistlusel iGEM võitnud kolm kuld- ja kaks hõbemedalit.

„iGEM-ile koguneb igal aastal tuhandeid noori, kes võistlevad selle nimel, et pakkuda mõnele globaalsele probleemile sünteetilise bioloogia abil parim lahendus,” tutvustab Faustova. „On ülimalt rõõmustav näha seal sadu ja sadu noori inimesi, kellel on huvi teaduse vastu ja soov maailma paremaks muuta.” Samuti on tal uhke tunne, et Tartu Ülikooli võistkond on end nii suurel võistlusel näidanud väga heal tasemel.

Faustova nimetab võõrkeelse õppe üheks eeliseks seda, et Eesti üliõpilane saab rahvusvahelise kogemuse kodumaal. „Teise riiki kolimine on alati seotud stressiga – uus keskkond, uued seadused, kõrval ei ole lähedasi ja sõpru,” sõnab ta. „Muidugi annab see kõik oma elukogemuse ja uusi oskusi, kuid ka Eestis saab rahvusvahelise õppekavaga avardada silmaringi, kohtuda inimestega eri kultuuridest ja riikidest, tutvustada eesti kultuuri ning leida häid sõpru üle maailma.”

Rahvusvaheline keskkond õpetab Faustova sõnul eri kultuuritaustaga inimestega koos töötama ja see tuleb tulevases karjääris kasuks. Õpetamine rahvusvaheliste õppekavade alusel on ka talle endale huvitav ja rikastav. „Meil õpivad tudengid ligi 40 riigist,” ütleb ta. „Mulle meeldib väga, kui hästi toimib rahvusvahelistel tudengitel meeskonnatöö. Nad oskavad koos ühisesse projekti panustada ja toetavad üksteist palju nii õpingute käigus kui ka ülikoolist väljas.” Toeks on ka õppejõud. „Üritame luua sooja ja südamliku keskkonna, mis motiveerib õppima, arenema, teadust tegema ja endast parimat andma,” ütleb Faustova.

Ingliskeelne õpe on hea võimalus alustada rahvusvahelist karjääri kodumaal. Rahvusvahelises õppes saad nii võõrkeeleoskuse kui ka avara suhtevõrgu ja võid õppida maailmatasemel õppejõudude käe all just endale sobiva õppekava järgi.

Tutvu Tartu Ülikooli ingliskeelsete magistriõppekavadega siin. Sisseastumine võõrkeelsesse magistriõppesse lõppeb 15. märtsil.