Hinge põhjani liigutatud vanaema Ukrainast: eestlaste abivalmidus on mu maailma pea peale pööranud, aitäh teile!

"Minu silme ees on loodud sõjaajalugu ning see väärib teadmist ja mäletamist. Maailmas ei valitse viha ja kurjus, vaid valitseb headus. Eile öösel nägin ma und, mille ma loodetavasti kunagi täide viin - ma tulen kunagi Tallinnasse ja tänan kõiki abistajaid isiklikult," kirjeldab sõja keskel olev Elena eestlaste lahkust.

Ukraina pommitamise keskel olev Elena postitas ukrainlasi ja eestlasi ühendavasse Facebooki gruppi abipalve, kus ta Eestisse saabunud minia ja lapselaps vajasid kohalike abi. Postitust tehes poleks Elena osanud aimatagi, et tema jaoks täiesti võõrad inimesed tulevad kokku, et tema kõige kallemaid sel raskel ajal aidata. Meie inimeste piiritu lahkus võttis aga Elena sõnatuks ning Elena avaldas grupis tõeliselt südamliku tänupostituse.

"Armsad grupiliikmed, kõik hoolijad ja armsad eestlased! Kaks päeva tagasi pöördusin teie poole otsimaks abi oma minia ja lapselapse jaoks, kes Ukrainast Eestisse tulid. Nad lahkusid Ukrainast ühe seljakotiga, ilma rahata, ja leidsid end väga keerulisest olukorrast.

Imeline naisterahvas Juliana Valmra vastas mu abihüüdele vaid minutiga. Järgnevat on raske pisarateta kirjeldada. Juliana üleskutse peale tekkis nii palju inimesi sooviga aidata. Hoolivaid ja abivalmis eestlasi oli niivõrd palju, et vaid päevaga saime kokku kõik, mida vajasime. Jalanõud, mänguasjad... isegi maiustused mu lapselapsele. Inimesed kogusid asju, tõid need kohale. On võimatu kirjeldada, kui palju headust oleme nendel päevadel inimestes näinud. Ma olen terve päeva nutnud.

Minu silme ees on loodud sõjaajalugu ning see väärib teadmist ja mäletamist. Olen sellest rääkinud ka siin Ukrainas olevatele sõpradele ning nad on koos minuga nutnud. Väikesed eesti lapsed on andnud ära enda mänguasju, inimesed on meie jaoks kogunud kõike vajalikku, aga mis kõige väärtuslikum - lapsed on joonistanud kaarte, pannud kirja häid soove, ilmutanud sõbralikkust. Eesti oli minu jaoks varem täiesti võõras riik, aga nüüd ma mitte ainult ei imetle eestlasi, aga eestlaste teod on mu maailma täiesti pea peale pööranud.

Viimasel ajal räägitakse palju vihast ja kurjusest, mis maailmas valitseb, aga see ei vasta tõele. Tõde on see, et valitseb headus. Eile öösel nägin ma und, mille ma loodetavasti kunagi täide viin - ma tulen kunagi Tallinnasse ja tänan kõiki abistajaid isiklikult. Praegu saan ma oma tänu avaldada vaid kirjalikult, nii et suur tänu teile armsad eestlased. Suur tänu ulatamast abikätt ühele Ukraina emale. Aitäh!"

Elena liigutava tänupostituse all võtab ka sõna naisterahvas, kellele naine postituses tänu avaldab. "Hommikul kirjutas mulle vanaema - täna pommitati meie linna (minu sünnilinna). Väga lähedal meie kodule. Jumal tänatud, et Sonja (tüdruk) on sellel imelisel maal nii heade inimeste keskel," kirjutab Juliana.

Postitus on tõlgitud Facebooki grupist Ukraina sõbrad Eestis / Друзья Украины в Эстонии