Naistel tõmbuvad meie vestluse jooksul korduvalt silmad märjaks, nad räägivad kiirelt ja emotsionaalselt ukraina keeles. Lapsed muutuvad aga üha rõõmsamaks. Emma muudkui poseerib ja jutustab piltnikule omaenda leiutatud inglise keeles maad ja ilmad kokku, sel ajal kui tema ema mulle sõjast räägib. „See on esimene kord, kui nad siin olles nii heas tujus on,” tõdevad naised.

Naised ei soovinud kodust lahkuda, kuid mehed palusid seda laste pärast teha. Natalia kirjeldab pisarsilmi, kuidas ta kõndis mehest eemale: „Lükkasin ühe käega Stefania käru ja tõmbasin teisega enda järel kohvrit, Emma kõrval lonkimas...” 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid