„Minu jaoks on oluline kiita lapsi selle eest, kui palju vaeva nad on näinud," ütleb kahe tütre ema ja kliiniline psühholoog Tina Gonzales. „Ma ei korruta neile pidevalt, et nad on ilusad või targad, sest nii võib neis kinnistuda arusaam, et nad ongi tublid ja head ainult siis, kui nendele kriteeriumitele vastavad. Me võiksime kiita hoopis nende omadustega seonduvaid asju. Nii õpivad lapsed hindama ka seda, kui nad on endast parima andnud, mitte ainult head tulemust."

See ei tähenda muidugi seda, et lapse välimusele ei tohiks üldse tähelepanu pöörata. Paratamatult võib ka lastes oma väljanägemise osas ebakindlus tekkida ja just vanemad on need, kes aitavad laste enesekindlust üles ehitada. Küll aga soovitab Gonzales vältida nende omaduste ülistamist, mille üle lapsel endal kontrolli pole: näojooned, juuksevärv, silmad jne.

„Kui ma neile ütlen, et nad on ilusad või näevad armsad välja, siis pean ma silmas seda, et nad on ise oma riietuse välja valinud või võtnud aega uue soengu ise tegemiseks," seletab Gonzales suhtlusviisi oma tütardega. „Ma kiidan neid alati, kui nad valivad selga huvitava riietuse või tahavad midagi muud proovida." Lühidalt seletab Gonzales, et kui kiita lapse välimust, on tema jaoks oluline innustada lapse loovust, võimet ise valikuid teha ja millegi, kasvõi ise soengu tegemise jaoks aega võtta. Nii pole kiitus keskendunud vaid lõppresultaadile, vaid hõlmab ka kõike sellele eelnevat.

Tüdrukud saavad terve elu kuulda komplimente oma välimuse kohta, aga mitte ilmtingimata alati teiste väärtuslike omaduste kohta, mis neil on. Vanematena oleme just meie laste suurimad eeskujud ja julgustajad. Anname siis endast parima, et meie tütred teaksid, et neil on rohkemat, mille üle uhke olla.

Allikas: scarymommy.com

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid