Esimene ja väga oluline asi on naise sõnutsi alati meeles pidada, mi su lapsel seljas on. Naine seletab, et enamus inimeste meetod kadunud lapse otsimiseks on tema eesnime hüüdmine ja/või vaikuses ringi jooksmine. Jes ütleb, et toimida tuleks just vastupidiselt. Lapse nime hüüdmine ei aita, sest sellele oskaks reageerida vaid laps ise. On aga teada, et ühtsuses peitub jõud! Seega soovitab naine last otsida alustuseks võimalikult valjult ning teiseks hüüda lapse nime asemel välja hoopis kirjeldust tema riietusest ja välimusest. Hüüa välja lapse sugu, vanus, juuste värv, mis värvi riided tal seljas oli ja kõik muu, mis teda teistest eristab. Liigu ringi last otsides ja korda lapse kirjeldust järjepidevalt ning võimalikult valjult. See jääb inimestele kõrva ja nad hakkavad ka enda ümber tähelepanelikumalt ringi vaatama.

Ühtlasi mõjub selline otsimisviis ka ettevaatusabinõuna. Juhul kui on juhtunud kohutav stsenaarium ja keegi on lapse halbadel kavatsustel endaga võtnud, ei soovi ta tõenäoliselt temaga enam edasi minna kui kuuleb, et keegi kõva häälega lapse välimust kirjeldab ja on teada, et inimesed on just nende tundemärkidega last otsimas. Lihtsalt nime hüüdmise puhul jääb laps kordades anonüümsemaks ja röövijal on temaga kergem minema pääseda.

Jes Martini rõhutab, et säärases olukorras tuleb unustada igasugune valehäbi vali olemise pärast. Hirmul teiste pilkude ees pole selles situatsioonis kohta. Jah, tõenäoliselt ei saa inimesed esialgu aru, miks ja mida sa karjud, aga väga ruttu jõuab mõistmine ka nendeni ja siis on kõigist nendest inimestest sulle suur abi.

Laste uudishimulikkuse vastu ei saa

Naise video eest on tänulik ka üks ema, kelle poeg läks kaotsi suures poes. Naine hakkas poja nime hüüdma ja teda omaette otsima kuniks talle meenus nähtud video. Meeleheitel ema otsustas mainitud meetodit kasutada ja pärast paari minutit poja kirjelduse valjult hüüdmist, tuli tema juurde võõras mees, kes oli lapse nende kirjelduste järgi leidnud. „Ilma mind kuulmata neid tundemärke välja hüüdmas, poleks see mees teadnudki, et näeb kadunud last," on ema tänulik. Seega pole see nõuanne lihtsalt järjekordne elu lihtsamaks tegev nipp, vaid pigem tegutsemisviis, mis võib ära hoida äärmiselt ohtliku olukorra.

Lapsed on uudishimuliku natuuriga ja piisab vaid sekundist, korraks pea ära pööramisest, kui nad on suutnud juba kuskile ära joosta. Kui sa kirjeldad järjepidevalt ja valjult lapse välimust ja rõivastust, on sul palju suurem võimalus laps kiiresti üles leida. Loodetavasti ei ole sul seda nõuannet kunagi vaja reaalselt kasutada, aga kui on...siis võib-olla päästad sa sellega oma lapse elu.

Allikas: hellowonderful.com


Jaga
Kommentaarid