Väike pahandusminister | Maria blogi: mu lapsel tekib üks hull mõte teise järel, viimati leidsin jalanõudest kassiliiva
Avastasin mõni kuu pärast noorema lapse sündi, et tegemist on väga iseseisva lapsega. Ta ei soovinud absoluutselt minuga koos midagi teha. Toimetas omaette esimese poole päeva ning alles peale lõunaund tekkis tal vajadus minuga koos askeldada ja mängida. Minu jaoks oli see väga imelik ning seetõttu lugesin samal ajal raamatut või vaatasin telekat, kui laps mu silmade all üksi mängis.
Kui vahepeal proovisin tema mängu sekkuda, siis sain lausa pahandada. Minu jaoks oligi see tegelikult üks peamisi põhjuseid, miks ma nii kergelt tööle otsustasin minna. Pärast kuude viisi hommikust minu poolt igavlemist, sest laps eelistas omaette tegutseda, tundus see lahendus ideaalne. Tema nokitseb minu silma all ja mina nokitsen tema juures omi asju.
Millega küll uksed puhtaks saada?
See kõik toimis kuni mõni nädal tagasi. Nüüd on mu väike inimene varsti kahene ning on toimunud suur nihe: talle ei piisa enam tema enda mängudest ja maailma avastamisest. Sel ajal, kui ma tööd teen, on ta ilmselgelt alastimuleeritud ja leiutab igasuguseid pahandusi kokku. Tema silmis need asjad ju tegelikult pahandused pole – lihtsalt teistsugused mängud. Seega on meil kodus minu silmis väike pahandusminister, kes enda arvates on just geniaalsel viisil maailma avastamas.
Näiteks on ta suutnud mingi nipi läbi suurema lapse kirjutuslauast kätte saada pliiatsid ja ära värvinud kõik meie kodu uksed. Alles nädalavahetusel veetsin ma tükk aega, et välja nuputada, millega neid uksi puhtaks saada – kustutuskumm on kõige parem vahend. Lisaks on ta teinud suuri kaevetöid kassi liivakastis, mida tõendavad liivakuhjad jalanõudes. Kasside joogivesi on aga ideaalseks basseiniks kõikidele pisematele mänguasjadele. Lisaks on ka vaja teha hulk moedemonstratsioone ning kõikide kapid/kummutid on kenasti ära tühjendatud.
Olen lapse tõttu oma tööjaotust muutnud
Minu väike pahandusminister on oma saavutuste üle väga õnnelik ning vahel isegi pahandab minuga, kui tema eest või järel asju ära korjan. Lisaks sellele tahab ta nüüd olla mul süles ja otsib igat pidi lähedust, mis tähendab, et minu tööpäevad on muutunud keerulisemaks. Seega olengi jaotanud oma töötamise esialgu kolme faasi: aeg, kui ta sööb hommikusööki, lõunasöögiaeg ja lõunauni. Nendel hetkedel proovin anda endast maksimumi, et siis vahepeal saaksin võtta natuke lõdvemalt.
Alati see polegi võimalik ja siis avastangi mõne uue asja, millega laps mänginud on. Samamoodi on täiesti uus asi see, et vannitoa uks ei tohi kordagi lahti jääda, sest muidu on kõik asjad vetsupotti uputatud. Nõudepesumasin tuleb kiiremas korras peale pesu tühjendada, sest muidu hakkavad kahvlid kaduma. Olen nii mõnigi kord leidnud kahvli või paar näiteks televiisori tagant või kuskilt mänguasjakastist. Tänu sellele on meil vahel päris korralik kahvlite defitsiit.