Tahad, et laps õpiks enda järelt asju ära panema? 5 soovitust, mille abil last julgustada ja õpetada koristama!

Montessori meetod õpetab lapsi iseseisvaks juba pisikesest peale. Kuigi vanemad võivad oma lapsi teatud tegevuste jaoks liiga väikesteks pidada, usub Montessori, et kui lapsed soovivad õppida, on nad ka valmis õppima. Selle jaoks on aga vaja palju kannatust. Suuresti ka vanemal endal.

Alusta varakult

Paljud vanemad arvavad, et lapsed pole suutelised enda järgi koristama, aga tegelikult on juba umbes pooleteiseaastased lapsed suutelised asju iseseisvalt ära panema. Sinu asi on lapsele iga asja jaoks õige koht kätte näidata.

Kui juba pisikest last harjutada enda järelt asju ära panema, saab sellest ruttu tema jaoks normaalsus ja tavaline asi, mida teha, kui kindla asjaga mängimine on lõpetatud. Lapsed hakkavad mõistma, et nad võivad mängida millega tahavad kuni nad selle hiljem ka oma kohale tagasi panevad. See komme teeb sisseharjutatult elu lihtsamaks nii vanemale kui lapsele.

Võta välja ainult asjad, mida on lihtne tagasi panna

Lapsed võivad kodus end lihtsasti mängima unustada ja mänguasju üksteise järel põrandale kuhjata. Kui on aeg asjad ära panna, võib segadus tunduda juba üle mõistuse suur. Sel juhul pole ka ime, kui laps muutub pahuraks kui tal palutakse koristada. Ülesanne on tema jaoks lihtsalt liiga keeruline.

Seega soovitab Montessori lastel mängimiseks võtta ainult neid asju, mida nad saavad hiljem ka ise oma kohale tagasi panna. Samuti on oluline õpetada last asju ära panema kohe, tehes selgeks, et ühe asja ära viimine on palju kiirem ja kergem, kui hiljem juba suurema segaduse kraamimine.

Igale asjale oma koht

Lapsed vajavad oma elus korda ja rutiini. See hõlmab ka mänguaega. Kui asjadel pole oma kindlat kohta, on lapsel ka keeruline mõista kuhu ta midagi panema peaks. Seega oleks hea lapse erinevad mänguasjad-vahendid vastavalt sorteerida ja luua igale kategooriale oma kindel koht. Nii on koristamine ja ka hilisem asjade leidmine lapse jaoks kordades lihtsam. Oma koht võiks olla klotsidel, nukkudel, autodel, pusledel, muusikariistadel.

Mõistagi on osadel lastel mänguasju rohkem kui vanemad isegi tunnistada tahaks ja absoluutselt kõigele kindla koha leidmine võib osutuda keeruliseks. Seega võib lapse mänguasjad vaadata ka üle selle pilguga, millega ta päriselt kõige rohkem mängib ja mida puutub harva. Need mänguasjad, millele laps suurt tähelepanu ei pööra, võiks tema segadusse ajamise vältimiseks üldse mõneks ajaks silma alt ära võtta. Hiljem saad juba valida, kas tuua need uuesti välja ja midagi muud ajutiselt ära panna, või hoopiski need asjad kellelegi edasi anda.

Ära katkesta lapse mängu

Paljud vanemad tunnevad segadust nähes tungi kohe ise initsiatiivi näidata ja hakata koristama. Laste jaoks võib sellel olla aga hoopis vastupidine efekt soovitule. Nende mänguaeg saab sel viisil ju häiritud. Kui näed, et laps on segaduse tekitanud ja vajab suunamist, et seda koristada, siis ära sega teda mängimise ajal. Oota kuni ta on ühe tegevusega lõpetanud ja lähene talle alles siis. Saad seda hetke kasutada ka rääkimiseks selle kohta, mida laps just tegi ja mida ta järgmisena sooviks teha.

Kuigi väikelapsed veel enamasti kella ei tunne, on neile siiski hea anda ette teada, kui nende mänguaeg hakkab lõppema ja nad peaksid asju ära panema hakkama. Siis teavad nad sellega siiski arvestada ja nende mängu ei lõpetata nende jaoks järsult ja ebameeldivalt.

Vanemate eeskuju

Kunagi ei tasu alahinnata seda, mis mõju on laste jaoks vanemate eeskujul. Teame ju kõik, et paljude laste jaoks on üks lõbusamaid asju oma vanemate jäljendamine. Kui laps näeb sind koristamas ja oled valmis ka teda sellesse kaasama, jääb temas võib-olla selle osas vastumeelsus tekkimata. Üle tasuks vaadata ka enda sõnad ja suhtumine seoses koristamisega. Kui koristamist saadab kuri näoilme ja närvilisena ühest toast teise tormamine, võib ka lapsele jääda mulje, et tegu on ebameeldiva toiminguga. Võimalus, et ta seda vabatahtlikult ja rõõmuga teha tahaks, muutub niiviisi väiksemaks. Enda järelt koristamine ei tohiks kunagi lapsele tunduda nagu karistus, vaid nagu tavaline osa argipäevast.

Allikas: moms.com