Nii nagu iga ema jaoks, on ka minu jaoks suurim elutöö ja rõõm ikka minu lapsed. Kõik on läinud täpselt nii nagu soovisin, tänaseks on mul kaks rõõmusilmset last, kes pakuvad palju armastust ja samal ajal kuhjaga õppetunde. Aga kõige põnevamaks meenutuseks oma seniste aastate jooksul pean siiski oma üksinda seiklemisi laias maailmas. Mis seal salata, kui vahel pea peal kõik kokku jookseb ja plahvatab, unistan jälle asjade pakkimisest ja minemisest.

Kahekümnendates olin end ribadeks töötanud ja ühel hetkel tundsin, et kõigest on villand ning süda igatses lihtsalt ära minekut. Ostsin üheotsa pileti Saksamaale, pakkisin seljakoti ja asusin teele. Ees ei oodanud mind ei ööbimist ega ühtegi tuttavat.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid