Pere ja Kodu aprillinumber

Kõiki Pere ja Kodu värske numbri lugusid saad juba praegu sirvida allpool endale huvipakkuvale pealkirjale klõpsates. Ajakirja saad endale postkasti tellida SIIT.

“Soovisime algul kaht järjestikust last. Nüüd aga oleme tänulikud, et meil on olnud nii palju üks ühele aega vaid Rubiga,” usaldavad Anni ja Tomi Rahula elu õiglast kellaseierit. Mis siis, et saatus on neile ka üksjagu kivisid teele pildunud.

„Meil pole Eestis mingeid plaane. Dima esimest sünnipäeva tahame kahe kuu pärast tähistada kodus Ukrainas,” ütleb Vika, kelle silmad tõmbuvad oma sõnu kuuldes märjaks. Tema ja Natalia on Ukraina sõja eest koos lastega Eestisse pagenud emad.

Nii paarid ise kui ka psühholoogid tunnistavad, et paljud erivajadusega laste isad mõlgutavad lahkumismõtteid. “Oliver ütles, et tunneb end väljajäetuna. Ühel korral tuli aga koju, võttis oma asjad ja lahkus...” meenutab Marii valusat hetke.

Kuulda oma väikese lapse suust sõnu “ma saen su pooleks” või “ma löön su pea puruks” on jahmatav ja murettekitav. Esimese asjana kerkib pähe mõte: mida ma last kasvatades valesti olen teinud?

“Ärkasin ja mu laps ei olnud endine, tal olid silmad pahupidi ja ta hingas pinnapealselt. See oli mu elu hirmsaim öö,” kirjeldab Tuuli oma lapse palavikukrampe.

"Mina olen Henry. Mul on kolm last, naine ja piisavalt ülekaalu, et minust võiks teha vabalt ühe mehe veel juurde. Abikaasa kindlasti rõõmustaks," alustab oma kolumni Pere ja Kodu uus püsikolumnist Henry Jakobson.

Emmä. Emmä. Emmä. Ma tahan kassi! Emme, mina tahan koera. Või võtame palun hamstri?! Emmmää! Miks meil ei ole kodulooma???! Jah, miks?

"Olles nädalaid põgenikekeskuses vabatahtlikuks käinud, annan endast kõik, et minu sotsiaalmeediakanali kaudu leviks adekvaatne info," räägib seekordses suunamudija rubriigis Aljona Eesmaa, miks ta otsustas veebruari lõpus hakata oma kanalil jagama sõjaga seonduvat.

“Nii äge, et te seljakoti­matkate ja purjetate! ­Nautige, kuniks lapsed tulevad. Siis prioriteedid muutuvad ja enam ei saa,” öeldi meile tihti enne Helini sündi.

“Meile tundub palju lihtsam vana korterit remontida ja sisustada, kui uusarenduse kodu enda näo järgi sättida,” tunnistavad Merit ja Marius oma pariisliku hõnguga kesklinnakodus.

“Neljane Leonhard rääkis üle päeva, et Skroks tuleb varsti Soomest Eestisse ja peame ta üles otsima,” meenutab Liisa oma poja nähtamatut sõpra.

Ma olen ääretult kehv säästja. Minu häda on selles, et kipun elama täpselt nii laialt, kui parasjagu võimalik. Kas mul õnnestub kaks nädalat mõistlikult majandada?

Säästmist on hea alustada väikeste sammudega. Pisikesed täidetavad eesmärgid tekitavad tunde, et asjad liiguvad ja on põhjust ennast kiita.

“Trenniaeg on koos perega veedetud kvaliteetaeg,” usub Lembi Vaher, kes annab akrobaatikatrenne nii beebidele, lastele kui ka täiskasvanutele. Vabal ajal võimleb ta poegade Maru ja Ruhega nii, nagu temaga võimles omal ajal tema isa Vello Vaher.

“Võistlus parema hariduse nimel algab Jaapanis juba lasteaias. Hea lasteaed ja kool on aluseks inimese edasisele edukusele ühiskonnas,” mõtiskleb ettevõtja ja Jaapani-Eesti ärisuhteid edendav Raul Allikivi.

Tibud ja jänkud ja pajuurvad, pastelltoonides laudlinad. Toome kõik välja ja kaunistame toa. Värvime mune, koksime, korraldame munade veeretamise võistluse ja laseme jänkul šokolaadid kivi alla peitu panna. Äkki see aitab veidike eemale segamini paisatud maailmast? Las kodu olla me kindlus.

Pere ja Kodu lasteosa kaasautor Krista Kruve tutvustab raamatuid, mida ta lapsed Uku (7) ja Kertu (4) raamatukogust välja valivad.

Lähenevate kevadpühade ootuses meisterdavad Kertu (4) ja Uku (7) rõõmsa lillepärja.

Jaga
Kommentaarid