Kas lapse varajane lugema õpetamine kindlustab lapsele paremad õpitulemused ja helgema tuleviku?

Oma lapse tuleviku pärast muretsemine on lapsevanemarolli peaaegu et sisse kirjutatud. Nii mõnigi ema-isa soovib anda oma lapsele edumaad teda järjest rohkem arendades ja aina varem lugemist ja kirjutamist õppima suunates. Kas see on aga ka tegelikult edu võti?

Laste lugema õpetamine on üks lapseea hariduse põhialustest - mitmetes riikides, näiteks USAs ja Suurbritannias, asuvad lapsed kooliteele juba nelja-aastaselt, et seal varakult lugema-kirjutama õppida. Samas alustavad teistes riikides nagu Saksamaa, Jaapan ja Soome lapsed kooliteed alles 6-7-aastaselt. Kuna teema on oluline ja põnev, on teadlased aastate jooksul seda ka kõikvõimalike nurkade alt uurinud, et mõista millal ja kuidas siis lapsi lugema õpetama peaks, et nad sellest elus hiljem võimalikult palju kasu saaksid, vahendab BBC Future.

Oluline on lapsega suhtlemine ja talle ettelugemine

Kahtlemata on lugemisoskus vajalik elus edu saavutamiseks, kuid teadlased on leidnud, et tegelikult ei taga elus hakkamasaamist mitte lugema õppimine, vaid keelelise baasi loomine. Keel kogu oma rikkuses mängib lapse arengus väga suurt rolli - isegi beebid tunnevad ära keele, millega nad juba emaüsas kokku puutusid. Samuti omab suurt mõju lapse hilisemale akadeemilisele võimekusele see kui palju vanemad lastele loevad ja nendega suhtlevad. Ettelugemine on eriti arendav, kuna raamatukeel on värvikam ja nüansirohkem kui igapäevaselt kasutatav keel ja seega rikastab oluliselt lapse sõnavara.

Arendab sotsiaalsust, ent ei too paremaid tulemusi

Mitmed uuringud näitavad, et lapsed, kes on varakult kooliteed alustanud ja lugema õpetatud, ei ole tegelikult hiljem teistest lastest akadeemiliselt võimekamad. Küll aga näitavad uuringud, et varasel haridusel on oluline mõju lapse sotsiaalsele arengule, suurendades tõenäosust, et ta hiljem kooli ja ülikooli lõpetab ning vähendades tõenäosust, et ta langeb kuritegelikule teele.

Liiga suur akadeemiline surve varases lapseeas võib tuua kasu asemel kahju – uuringute kohaselt võib pingelises ja kõrgete ootustega keskkonnas kasvamine hiljem hoopis kehvemate akadeemiliste tulemuseni viia, võrreldes nende lastega, kes alustasid kooliteed hiljem. Nende laste puhul, kes õppisid sooritusele keskendunud õppeasutuste asemel mängulises keskkonnas, täheldati täiskasvanueas palju vähem käitumisprobleeme ning vaimseid muresid.

Mäng on parim õpetaja

Uuringud näitavad, et hilisem lugema õppimine annab lastele võimaluse õppida kõigepealt maailma paremini mõistma, koguda sõnavara, luua oma tähendusi ja seoseid ning selle toel on ka lugema õppimine tõhusam, lihtsam ja kiirem. Samuti tekib lastel sellisel juhul suurema tõenäosusega iseendal huvi lugema õppimise vastu, mida aga liiga varane õpetamine võib hoopis pärssida.

Psühholoog Anna Cunningham, kes uurib varajast kirjaoskust täheldab, et tegelikult pole vahet, millises vanuses laps lugema õpib, peaasi, et ta saab õppida oma arengutasemele vastavate meetodite toel - lapsed leiavad võimalusi mängimiseks igas olukorras ning mäng on parim õpetaja. Seega ei ole vajadust last tagant kiirustada, et ta võimalikult vara lugema-kirjutama õpiks. Küll aga võib seda toetada, kui laps ise selle vastu juba enne kooli huvi üles näitab - meie asi on hoolitseda selle eest, et ta ei kaotaks sealjuures oma mängulisust ja lugemisrõõmu!